Sisu
Troopiliste vihmametsade ökosüsteemi määratlev soe kliima ja niiske keskkond on sobivaks elupaigaks paljudele vihmametsade olenditele. Paljud vihmametsade ökosüsteemi loomad on võimelised ronima kõrgele metsapuude tasemele. Selle piirkonna veed püsivad aastaringselt soojad, hõlmates teatud rühma kalu ja roomajaid. Mõned maailma vihmametsade piirkonnad hõlmavad Kagu-Aasiat ja Lõuna-Ameerikat Amazonase piirkonda.
Troopilised linnud
Hüatsint-makaalased ehk Anodorhynchus hyacinthus on Minnesota loomaaia andmetel Parroti perekonnast pärit siniste sulgedega linnud. Täielikult küpseks saades kasvavad need linnud pikkuses 3–4 jalga. Nende sünnimaad on Boliivia ja Brasiilia. Enamikku hüatsindiahvidest leidub soode ja vihmametsade puude kõrgemal astmel.
Värviliste nokkide poolest leitakse perekonnast Ramphastidae pärinevaid tukaane Kesk-Ameerika ja Lõuna-Ameerika vihmametsadest, märgib San Diego loomaaed. Selle musta sulega linnu suurim alamliik on umbes 2 jala pikkune toko-tukkaan. Tukaani arveid kasutatakse kiskjate hirmutamiseks ning vihmametsataimede ja muu toidu järele jõudmiseks.
Vihmametsa imetajad
Kagu-Aasia vihmametsadest leitud Malaisia päikesekarul ehk Helarctos malayanus on mustad juuksed, välja arvatud rindkere piirkonnas, millel on kuldsed juuksed. Malaisia päikesekarud on arboreaalsed olendid, mis tähendab, et nad veedavad suure osa ajast puudes. Harapani vihmametsa veebisaidi andmetel on need karud elupaikade kaotuse tõttu ohustatud.
Vihmametsade liidu andmetel on kappybarad ehk Hydrochaeris hydrochaeris maailma suurimad närilised. Täiskasvanud capybarad võivad kaaluda üle 100 naela ja kasvada kuni 4 jalga pikkuseks. Seda närilist leidub Kesk-Ameerika ja Lõuna-Ameerika riikide vihmametsades, sealhulgas Panamas, Colombias ja Brasiilias.
Maod ja muud roomajad
Aafrika saleda kärsaga krokodill ehk Crocodylus cataphractus elab Lääne-ja Kesk-Aafrika riikide, näiteks Senegali, Tansaania ja Zaire'i vihmametsades. Täiskasvanud saledate kärsadega krokodillid kasvavad kuni 13 jalga. Nendel krokodillidel on pikad saledad lõuad ja nad veedavad suurema osa ajast jõgedes ujudes.
Maailma suurimate madude seas on perekonnast Eunectes pärit anakondid. Mõni anakonda kasvab üle 37 jala. Naha tunnuste hulka kuuluvad roheliste ja pruunide mustade laikudega soomused. Anacondad pole mürgised, vaid on ahendajad. See tähendab, et nad pigistavad oma saaki kuni surmani ja toidavad siis oma ohvreid.
Jõe kala
Characidae perekonnast pärit piraanad on väikese akvaariumi pikkused, umbes 6–18 tolli, kuid neil on vastavalt rahvusakvaariumile teravad hambad. Need kõigesööjad kalad on Amazonase vihmametsas teiste looduslike liikide saagiks, kuid nad tarbivad ka taimestikku ja marju. Piranhasid jahtivad saakloomad rühmadesse või madalsoodesse.
Maailma suurim säga on Animal Planet andmetel piraiba ehk Brachyplatystoma filamentosum. See säga liik kasvab kuni 9 jalga pikk ja kaalub üle 450 naela. Piraibad on Amazonase jõe põhjaelanikud ja hülgavad jõe põhjas surnud loomi. Piraibase suu avaneb läbimõõduga 16 tolli.