Sisu
- Kust pärinevad fossiilkütused?
- Fossiilkütuste plussid ja miinused
- Säästke kütust parema keskkonna nimel
Kui te ei loe seda kohvikus Islandil, Rootsis ega mõnes muus riigis, kes on lubanud üle minna taastuvenergiale, sülearvuti toiteks kasutatav energia, klaviatuuri nägemiseks vajalik tuli ja kohvi valmistamiseks vajalik elekter, tuleb kõik fossiilkütustest. Fossiilsete kütuste hulka kuuluvad kivisüsi, naftasaadused nagu bensiin ja nafta ning maagaas. Neid kütuseid põletatakse elektrijaamades elektrit tootvate turbiinide juhtimiseks. Automootorid põletavad ka fossiilseid kütuseid, nagu ka paljud koduahjud ja boilerid.
Kust pärinevad fossiilkütused?
Hoolimata sellest, mida võisite kuulda, ei pärine fossiilkütused lagunenud dinosaurustest, ehkki dinosaurused tiirlesid nende tekkimise ajal Maad. Peamine söeallikas on lagunenud taimsed ained ja õli pärineb lagunenud planktonist, mis on mikroskoopiline mereelukas. Maagaas on ka lagunenud taimede ja mikroorganismide kõrvalsaadus.
Ehkki fossiilsete kütuste kasutamine kasvab paljudes riikides, on maakoores endiselt ohtralt kivisütt, naftat ja gaasi. Sellegipoolest on keskkonnakaitsjate ja majanduspoliitika kujundajate seas üha enam teadmine kütuseallikate kaitsmise olulisusest. See kehtib kahel põhjusel: fossiilkütuste tarnimine on piiratud ja nende põlemisest tulenev reostus kahjustab keskkonda.
Fossiilkütuste plussid ja miinused
Fossiilkütuste majanduslik tähtsus on hästi tõestatud. Nende kaevandamise ja transportimise süsteemid on juba välja töötatud ning fossiilkütuste tööstuses töötab miljoneid töötajaid kogu maailmas. Sellest sõltuvad enamiku riikide majandused. Fossiilkütustelt taastuvatele energiaallikatele üleminek sarnaneb mõnevõrra ookeanilaeva suuna muutmisega, võtab aega ja nõuab palju lisaenergiat. Sellega on palju lihtsam hoida paati samal rajal purjetamas.
Miinusküljest on fossiilkütused räpased. Nende põletamine tekitab õhusaasteaineid ja teadlased on praktiliselt üksmeelel selles, et üks peamisi saasteaineid, süsinikdioksiid, vastutab kliimamuutuste suundumuse eest, mis tekitab üha ebaharilikumaid ilmastikutingimusi. Veel üks puudus on see, et fossiilkütuste pakkumine võib tunduda piiramatu, kuid see pole nii. Üks naftavaldkonna juht hindas 2006. aastal, et maakoores oli piisavalt kivisütt, et see kestaks umbes 164 aastat, piisavalt maagaasi, et kesta 70 aastat ja ainult piisavalt naftavarusid 40 aastaks. Selle kiirusega elab 2018. aastal teismeeas olev inimene tõenäoliselt päeva, mil nafta- ja maagaasivarud otsa saavad.
Säästke kütust parema keskkonna nimel
Kütuse säästmine energiasäästlikumate tehnoloogiate ja tavade abil võib aidata praeguseid nafta-, söe- ja gaasivarusid veel mõneks aastaks pikendada. Kui maailmamajandused ei hakka enam lootma taastuvatele ressurssidele, saab energiavarustus kindlasti otsa. Fossiilsete kütuste säästmiseks on olulisem põhjus ja see aitab keskkonda tervendada.
Nafta, kivisöe ja maagaasi põletamine täidab õhku kahjulike saasteainetega, sealhulgas lämmastikoksiidide, vääveldioksiidi, süsinikdioksiidi, osooni ja paljude süsivesinikega. Lisaks sudu ja hingamisteede haiguste tekkele koguvad need saasteained - eriti süsinikdioksiid - atmosfääri ja takistavad Maa soojuse kosmosesse pääsemist. Seetõttu ennustavad teadlased, et sajandi lõpuks võib Maa temperatuur tõusta koguni 4 kraadi Celsiuse järgi. Lisaks sellele katastroofilisele tagajärjele hapestab süsinikdioksiid ka ookeane, tappes mereelukaid ja vähendades ookeanivee võimet seda kahjulikku gaasi absorbeerida.
Kütuse säilimine aeglustab nii atmosfääri soojenemist kui ka ookeani hapestumist, andes loodetavasti Maale aega iseenesest paranemiseks. Ilma selle hingetõmbeta võib Maa jõuda tipunurka, millest kaugemale paranemine on võimatu, ja see võib muutuda elamiskõlbmatuks. See on ilmselt kõige kaalukam põhjus fossiilkütuste säästmiseks.