Sisu
Vahemerd ümbritseb 20 rahvast, ümberkaudsetes piirkondades elab üle 400 miljoni inimese. Kuid kõiki Vahemere loomi ähvardab tõsine oht mitmel põhjusel. See hõlmab ülepüüki ja hulga kalu tahtmatu kaaspüügina, sealhulgas ka vaalasid ja delfiine. Lisaks on inimtegevus selles piirkonnas vastutav loomade kokkupõrke eest laevadega, elupaikade hävitamise, mürasaaste ning plastide ja kemikaalide põhjustatud saaste eest.
Rabapea kilpkonnad
Lihasööja-kilpkonn on Vahemeres kõige tavalisem kilpkonn. Üks Chelonia merikilpkonnadest suurimaid, punakaspruun puuküür kannab oma koorel rohkem ahistavaid organisme nagu vikerkaar kui teised merikilpkonnad. Tugevalt rändavad kilpkonna kilpkonnad on teadaolevalt teinud kõigi merikilpkonnade liikide kõige pikema teekonna. Rännaku tõttu on kilpkonnad sattunud maailma kalanduse võrkudesse tahtmatult.
Haid ja kiired
Vahemeres leidub mitut tüüpi haisid ja raisid. Siia hulka kuulub lühike mako-hai (Isurus oxyrinchus), proovikujuline hai (Lamna nasus), hiiglaslik kuradikiir (Mobula mobular) ja merepõhja kallistav Malta ray, tuntud ka kui Malta skate (Leucoraja melitensis). Suur valgehai (Carcharodon carcharias) kuulub aga väljasuremisohus olevate 30 hailiigi hulka, vahendab National Geographic veebisaiti.
Vahemere munkhüljes
Vahemere munkhüljes (Monachus monachus) on üks haruldasemaid loomi maa peal. Pitseril on ühtlane pruun keha, mille alumine külg on kollakasvalge. Hülge nimi tuleneb sellest, et selle värvus sarnaneb munkade kombega. Mungahülged kaaluvad kuni 400 naela ja elavad 20–30 aastat. Selle dieet koosneb kaheksajaladest, limustest ja kalast. Munga hüljes on kõige ohustatum fin-jalaliikidest, mille maailmas on Maailma Looduse Föderatsiooni andmetel arvatavasti vähem kui 400.
Vaalad ja delfiinid
Vahemeres leidub umbes 20 erinevat vaala- ja delfiiniliiki, kus elab kaheksa liiki. Siia hulka kuuluvad sperma vaal, orca, vill-delfiin ja harilik delfiin. Vaalade ja delfiinide kaitseühingu andmetel on harilik delfiin, mis oli Vahemere kõige arvukam delfiiniliik, nüüd ohustatud.
Merekalad
Vahemeres leiduvate merekalade hulka kuuluvad sellised kaubanduslikud liigid nagu meriahven (Dicentrarchus labrax), merluus ((Merluccius merluccius), sinine tuun (Thunnus thynnus) ja hämar rühm (Epinephelus marginatus).) Kuid kõiki kalu ähvardab väljasuremine, Rahvusvahelise Looduskaitseliidu veebisaidi andmetel on Vahemeres enam kui 40 merekalaliiki, mis võivad lähiaastatel kaduda. 12 kondiga kalaliiki võivad samuti väljasuremisohus olla.
Kerakala
Mürgine kuldkala (Lagocephalus sceleratus) on üks enam kui 900 võõrliikide liigist, mida on viimase paarikümne aasta jooksul leitud Vahemere idaosa rannikualadest. Invasioon muudab Physorgi veebisaidi kohaselt kogu toiduahelat. Suessi kanali valmimine 1869. aastal lõi koridori, mis võimaldas võõrliikide levikut Vahemerel. Võõrliikide mõju nimetatakse bioloogiliseks saastumiseks.