Sisu
Superior järv, üks Põhja-Ameerika suurtest järvedest, teenib oma nime. Kuna see on suurim mageveejärv maailmas, võiks see jalamil hõlmata nii Põhja-Ameerikat kui ka Lõuna-Ameerikat. Taimede ja loomade peremehed moodustavad järvede mitmekesise ökoloogia. Kahjuks elavad järves lisaks võõrliikidele ka invasiivsed võõrliigid ning põhjustavad selle ökosüsteemile probleeme.
Põlised kalad Superior järves
Nii palju vett pole, et pole ime, et Superior järv võõrustab väga paljusid kalaliike, sealhulgas forelli-, ahven- ja shinersi sorte. Samuti elavad järves paljud liigid skulpsiine, sealhulgas süvaveehais, enamasti öine kala, kes toidab põhjas. Superior järv on koduks ka kummalisele kaljukotkale, kelle pikk keha teenis talle angerjapoisi alternatiivse nime. Aktiivselt talvel kudeb kobras enne, kui jää isegi sulab.
Muud loomad Superior järves
Lisaks kaladele kutsuvad Superior järve koduks paljud teised vee-elukad. Pisikesed zooplanktonid, näiteks vesikirpud, käputalvid ja jõeharjad, toituvad nii üksteiselt kui ka fütoplanktonist. Need olendid moodustavad osa toiduahela põhjast, toites suuremaid ja keerukamaid loomi. Järves elavad ka teised pisikesed selgrootud, sealhulgas maikellukesed nümfid ja kironidid, kelle olemasolu on heade veetingimuste märgiks, aga ka teod, karbid, kahepaiksed ja krevetid. Need pisikesed loomad hõlmavad nii põlis- kui võõrliike, mõned neist on Suure järve vetesse laevade ja paatidega sisse toodud.
Taimed Superior järves
Superior järve rannikul asuvad märgalad hõlmavad paljusid vaesemaid sood, konkreetset märgala tüüpi, mida iseloomustavad happelised, liivased mullad ja äärmuslik põhjamaine kliima. Halva tuulega lagunemiskiirus on aeglane. Seal õitsevad sellised taimestikud nagu lihasööjad söögitaimed, tatar, sood naistepuna ja raba rosmariin. Sood esinevad ka Superior järve ümbruses ning seal leiduvate taimede hulka võivad kuuluda sibula-, soo- ja kellukese- ning sinakasrohutüübid. Seal võivad kasvada ka põõsasarnased taimed, näiteks heinamaa ja niitja paju.
Invasiivsed liigid
Superior järv on koduks ka paljudele võõrliikidele invasiivsetele liikidele, millest mõned ohustavad järvede ökoloogiat. Üks kurikuulsamaid neist on Atlandi ookeanist pärit lõuatõmmis, lõualuu parasiit. Merikarbikud on nii agressiivsed ja tõhusad röövloomad, et mõnel juhul jääb rünnakutest ellu vaid üks seitsmest kalast. Muude võõrloomade hulka kuuluvad roostes vähid, quagga ja sebra rannakarbid ning vikerkaare lõhn. Sebra- ja quagga-rannakarbid konkureerivad looduslike rannakarpidega, vähendades tõsiselt nende arvu ja põhjustades isegi väljasuremist. Ka seal on invasiivseid taimi, eriti Euraasia vesirohi, mille sukeldatud kõõlused moodustavad tihedaid klombisid, mis häirivad sellist harrastustegevust nagu kalapüük ja paadisõit.