Sisu
Füüsikaõpetuse klassis on mateeria mis tahes, mis omab massi ja võtab ruumi. Kogu mateeria koosneb pisikestest osakestest, mida nimetatakse aatomiteks ja mida liigitatakse diagrammi, mida nimetatakse elementide perioodiliseks tabeliks. Igal elemendil on ainulaadne aatom. Mõnikord ühendavad aatomid uusi aineid. Neid ühendatud aatomeid nimetatakse molekulideks.
Ajalugu
Aatomite suuruse tõttu oli nende olemasolu oletus väga pikka aega. Kahekümnenda sajandi alguses pakkus Hollandi teadlane Neils Bohr välja aatomite struktuuri mudeli, mis on küll edasijõudnutele liiga lihtne, kuid tänapäeval siiski toimiv mudel aatomi struktuuri käsitlevate lihtsate küsimuste jaoks.
Aatomi osad
Aatomil on kolme erinevat tüüpi osakesi: prootonid, neutronid ja elektronid. Prootonid ja neutronid asuvad aatomi keskel ehk tuumas. Mõlemal neist osakestest on oluline mass. Prootonitel on positiivne elektrilaeng ja neutronitel, nagu nimigi ütleb, on neutraalne elektrilaeng. Tuuma väljaspool on elektronide leidmise koht. Elektronidel on negatiivne elektrilaeng ja ebaoluline mass.
Bohri mudel
Bohr näitas oma mudelis, et elektronid liiguvad ümber tuuma väliste radade, mida nimetatakse orbiitideks. Bohr postuleeris juhusliku paigutuse asemel, et elektronidel on erinev energia tase, mis määras kindlaks, kui kaugel tuumast nad asuvad; mida suurem on energia, seda kaugemale tuumast.
Kujutised
Inimesed pole aatomeid kunagi sõna otseses mõttes näinud. Meie silmad kasutavad nägemiseks nähtavat valgust ja aatom on palju väiksem kui nähtava valguse lainepikkus, mida peegeldavad meie nähtavad objektid. Alates 1930. aastatest on kasutatud elektronmikroskoobiks nimetatavat seadet, mis kasutab peegeldunud elektrone piisava pildi loomiseks.
Kuld
Kuna igal elemendil on ainulaadne aatomistruktuur, pole ühelgi teisel elemendil täpselt sama arv prootoneid, neutroneid ja elektrone. Kulde aatomnumber on 79, mis vastab prootonite arvule kulla aatomi tuumas. Tuumas on 117 neutronit. Kullas on 79 elektronit kuuel erineval energiatasandil. Madalaimast kõrgeimani on elektronide arv 2, 8, 18, 32, 18 ja 1.