Sisu
Siile leidub mitmel mandril kogu maailmas. Need sädelevad loomad on oma keskkonnaga kohanenud, arendades toidu tuvastamiseks välja mitmeid kaitsemehhanisme ja kõrgendatud haistmismeelt. Neid kohandusi kasutades saavad siilid elada hulgaliselt tingimusi.
Riigikaitse
Teravad selgrood katavad siili tagumise osa. Kui siil ei tunne end ohustatuna, on selgroo nurk viisil, mis võimaldab siili puudutada. Kui siil satub paanikaolukorda või vajab kaitset, lokkis siil end palli ja pikendab oma selgroogu kaitseks vertikaalselt. Neid lülisambaid ei saa siilist ründava rünnaku ajal vabastada, vaid need toimivad pigem kaitsemehhanismina looduses kiskjate vastu.
Tajud
Siil tugineb oma haistmismeelele kõigist teistest meeltest. Ümbrust nuusutades tuvastab siil oma elupaigas tuttavaid objekte eluasemest toiduni. Siil kasutab kiskjate märkamiseks oma kõrvu ja silmi. Lõhnataju on siilile oluline, kuna tegemist on öise loomaga.
Värvimine
Ümbruse, eriti kivide ja puudega sulandumiseks on siilil pruun või hall värv helehall kõht. Suhteliselt väikese suuruse, umbes üheksa tolli pikkuse ja pooleteise kilo kaalu tõttu toetub siil oma värvile, et röövloomad teda ei märkaks.
Elupaik
Siile leidub Euroopas, Aasias, Aafrikas ja Uus-Meremaal. Siilid on üksildased olendid, kes teevad oma kodu rohuks või maa all olevatesse aukudesse. Öine olend, siilid patrullivad öösel toitu otsimas, ronivad puude otsa, et tarbida okstelt leitud putukaid ja mune. Ronimisvõime võimaldab siilidel kohaneda oma ümbrusega, nii võime ohutuse tagamiseks maa alla kaevata kui ka kiskjate põgenemiseks puude otsa ronida.
Talveune
Euroopa kliima tõttu satuvad siilid talveune seisundisse, et vältida suurt külmetust ja korvata toidupuudus talvekuudel. Aafrikas asuvad siilid satuvad talveunele sarnasesse olekusse kuivadel kuudel jaanuarist märtsini, välja arvatud see, et siilid proovivad ikka üks kord nädalas toitu otsida. See talvitumisvõime on võimaldanud siilil kohaneda erineva kliimaga.