Sisu
- Veel Koalasest
- Alates 8 miljonist kuni 80 000 Koalas
- Funktsionaalselt kustunud
- Suurimad ohud Koalas
- Muud ohud Koalas
- Koala kaitseseadus
Alates nende kohevatest kõrvadest kuni viiekohaliste käppadeni on koalasid lihtne ära tunda. Austraalia päritolu, neid jumalikke loomi nimetatakse sageli koala karudeks, kuid nad on tegelikult marsupials. Elupaiga hävitamise ja muude probleemide tõttu on Austraalia Koala fondi hinnangul Austraalias jäänud vähem kui 80 000 koalat, nii et liik on "funktsionaalselt väljasurnud".
Veel Koalasest
Sarnaselt teiste marsupiaalidega nagu kängurud ja wombatid, on ka koaladel kotid oma noorte kandmiseks. Järglased, keda nimetatakse a joey, on sündides umbes millimallikas. Joey ronib emakotti ja areneb järgmiseks kuueks kuuks. Kuude kaupa ema piimast sõltuvalt suudab joey lõpuks eukalüptilehti sööma hakata. Võib-olla olete näinud, et noored koalas ripuvad ema selja peal, kui nad istuvad puude otsas ja lehvitavad lehti.
Koalas saab süüa ainult eukalüptipuude lehti, nii et nad elavad Austraalia metsades. Nad veedavad suurema osa oma elust puudes, kus nad on kiskjate eest ohutud. Koalas saab kulutada 20 tundi päevas magamist! Ehkki võib tunduda, et need ei aita ökosüsteemidesse palju kaasa, aitavad koaalad hoida eukalüpti metsi tervetena, söödes ülaosas lehti ja nende väljaheited rikastavad mulda.
Alates 8 miljonist kuni 80 000 Koalas
Austraalia Koala Fondi (AKF) andmetel oli Austraalias kunagi 8 miljonit koalat, mis tapeti nende karusnaha eest aastatel 1890–1927. Nende väärtuslikud karusnahad saadeti Ühendkuningriiki, USA-sse ja Kanadasse. Kuna koalasest pärit karusnahk on veekindel, kasutati seda mitmesuguste esemete, näiteks mütside valmistamiseks.
AKF-i andmetel kütiti koalasid 1920. aastatel peaaegu väljasuremispunktini. Augustis 1927, nimega Must august, suri 800 000 koalat. AKF usub, et karusnahakaubanduse ainuke põhjus, mille tõttu USA kaubandussekretär Herbert Hoover keelas koalanaha impordi.
Täna usub AKF, et 8 miljonist koaalast on alles vaid 1%. Selle hinnangul on vähem kui 80 000 koalas jäävad Austraaliasse. Koalas on väljas surnud 41-st riigi 128 föderaalsest valijaskonnast või ringkonnast.
Funktsionaalselt kustunud
AKF väidab, et koalas on funktsionaalselt kustunud Austraalias, mis tähendab, et neid ähvardatakse, ja nende rahvaarv on vähenenud. Kui nende loomade arv langeb alla kriitilise arvu, võivad liigid väljasureda. Kuigi koalas jääksid loomaaedadesse ja looduskaitsealadesse, võivad need loodusest kaduda. Vangistusesse jäänud väikestest arvudest ei piisa liigi taasasustamiseks.
Austraalia valitsus peab koalas Queenslandis, Uus-Lõuna-Walesis ja Austraalia pealinnaterritooriumil haavatavaks, AKF aga arvab, et koalas on ohustatud kogu Austraalias ja arvab, et nende staatus tuleks tõsta kriitiliselt ohustatuks. Alates 2011. aastast on Austraalia valitsus teadnud, et koalas on senati uurimise põhjal hätta sattunud. Ehkki neid kaitstakse 2012. aasta riikliku keskkonnaseadusega, ei usu AKF, et sellest piisab.
Suurimad ohud Koalas
Koalas seisab Austraalias silmitsi mitmete ohtudega, kuid AKF juhib tähelepanu sellele elupaikade hävitamine kaotus on liikide suurim probleem. Põõsastest kuni puude maharaiumiseni kaotavad koalasid oma kodud palju. Puude puhastamine võtab ära ka nende ainsa toiduallika. Elupaikade kaitsmine on nende säästmiseks üha olulisem, kuna Austraalias levib nii linnade kui ka põllumajanduse areng.
Autod neist loomadest on saanud suuruselt teine probleem. Inimeste tungimise tõttu nende maale on koalas mõnikord autoõnnetuste ohvrid. Kagu-Queenslandis tapavad autod aastas 300 koalasat. Keskkonna- ja muinsuskaitse osakond usub, et need numbrid ei kajasta kõiki tapetud koalasid, sest mitte kõik ei teata õnnetustest.
Elupaiga kaotus ja autoõnnetused on omavahel seotud. Kuna rohkem nende elupaiku kaob, peavad koalasid kulutama rohkem aega maapinnal, liikudes ühelt eukalüptipuult teisele. See suurendab nende maanteele eksimise ja autoga löögi riski.
Muud ohud Koalas
Koalasid ähvardavad ka koerte rünnakud. See on jällegi seotud nende elupaikade kaotamisega. Kuna inimesed ehitavad kodusid elupaikadele lähemale ja saavad kodukoeri, suureneb koaalade tõenäosus nende loomadega suhelda. Elupaikade kadumine tähendab ka seda, et koalas veedavad rohkem aega maapinnal puult puule liikudes, et nad saaksid süüa ja nad satuvad suurema tõenäosusega koertesse.
Need võivad tunduda armsad, kuid koalas võib kannatada stress. Kui nende keha on stressi all, suurendab see nende haigestumise või haiguse tõenäosust. Kliimamuutused mõjutavad ka koalasid. Põuad ja kõrge temperatuur muudavad nende ellujäämise keerukamaks. Teine probleem on piiratud geneetiline mitmekesisus, mis mõjutab liike liikide arvu vähenemisel. Nende keskkonna muutused eemaldavad populatsioonid üksteisest ja vähendavad geneetilist mitmekesisust, kuna samad rühmad arenevad.
Koala kaitseseadus
AKF leiab, et Koala kaitseseadus on aegunud ja liigi säilimiseks vajalik. Organisatsioon juhib tähelepanu sellele, et koaalade kuulutamine 2012. aastal haavatavaks ei ole aidanud ning Austraalia elanikkond väheneb jätkuvalt. On aeg kaitsta nii koalasid kui ka nende elupaiku hävitamise eest.
AKF juhib tähelepanu sellele, et enamus kehtivaid õigusakte keskendub tegelikele loomadele, arvestamata nende elupaikade kaotust. Kui koalas kaotavad kõik oma eukalüptipuud, ei saa nad ellu jääda. Koala kaitseseadus kaitseks neid puid ja päästaks liigid. See akt kaitseks ka koalasid tapmise eest. See põhineb USA-s õnnestunud kiilaskotka seadusel ja AKF väidab, et see aitaks vältida koaalade väljasuremist.