Sisu
- Kuidas kalad hingavad vee all
- Kalad on külmaverelised
- Kalad suudavad tuvastada läheduses asuvaid liikumisi
- Ujuvad põied aitavad kaladel magada
- Fins tõstab kala läbi vee
Kalad on mitmekesised - iga liik on arenenud edukalt elama oma konkreetses veealuses keskkonnas, ojadest ja järvedest kuni ookeani ulatusliku laiuseni. Kõigil kaladel on aga ühised evolutsioonilised kohandused, mis aitavad neil vesisel alal areneda. Kalaliigid erinevad ka teistest vees elavatest olenditest, näiteks vaalad ja delfiinid (mis on imetajad) ja kilpkonnad (mis on roomajad). Ainuüksi ookeanis elab umbes 18 000 kalaliiki, millest inimesed teavad - ja teadlasi on veel palju avastada. Kuigi nendest reeglitest on mõned erandid, on allpool toodud loetelu nende veeloomade ühistest omadustest.
Kuidas kalad hingavad vee all
Kõigil kaladel on olemas lõpused alates sündimisest kuni surmani. Lõpused on kala jaoks olulised elundid, nagu ka need, kuidas kalad hingavad. Need aitavad veest hapnikku imada ja eraldavad süsihappegaasi. Lõpused asuvad kala pea mõlemal küljel.
Kalad on külmaverelised
Kalad on ektotermid ehk külmaverelised liigid. Nad ei suuda oma kehatemperatuuri reguleerida ja on soojuse saamiseks sõltuvad väliskeskkonnast. Kala keha temperatuur kõigub vastavalt vee temperatuurile ja nagu sisalikud, võib külm vesi muuta need loiuks. Mõned kalad külmemates veekogus, näiteks järved, jäävad talvekuudel uinuma.
Kalad suudavad tuvastada läheduses asuvaid liikumisi
Kaladel on spetsiaalne tajuorgan, mida nimetatakse külgjooneks, mis kulgeb kogu keha pikkuses. Asudes vahetult kaalude all, koosneb see kanalitest, mis on täidetud vedelikuga. Külgjoon tuvastab vibratsiooni ja liikumisi vees. Isegi kui valgust pole, suudavad kalad toitu ja kiskjaid tuvastada ning selle spetsialiseeritud organi abil isegi navigeerida.
Ujuvad põied aitavad kaladel magada
Kõigil kaladel on õhku täis ujuv põis, mis aitab tagada, et kalad säilitavad vees stabiilse ujuvuse, ei uppu ega uju liiga palju. Ujumispõie olemasolu võimaldab kaladel vees magada, vajumata elupaiga põhja. Mõnede kalaliikide puhul neelatakse õhk alla ja saadetakse ujumisse. See kohanemine aitab ka kaladel ellu jääda vetes, kus puudub piisav hapnikusisaldus.
Fins tõstab kala läbi vee
Peenrad on ühised kõigile kaladele. Vaagna- ja rinnauimed võimaldavad kaladel manööverdada ja säilitada selle stabiilsus. Selja- ja rinnauimed vähendavad kala ujudes veeremise liikumist ning abistavad kala pöörde ajal. Sabauim ajab kala ujumise ajal edasi.