Sisu
Kobras on peamiselt öine poolkehaline näriline, kes on tuntud tammide ja lodžade ehitamiseks. Loomal on palju kohandusi, mis aitavad kaasa tema ellujäämisele ja vees elamisele. Need kohandused võimaldavad neil ellu jääda, kuid piiravad ka elupaiku, milles nad saavad elada.
Saba
Koprate lai lame saba teenib paljusid eesmärke, sealhulgas kobraste vahelist suhtlust. Saba kohandamine salvestab ka rasva, mis toimib soojendusena külmadel kuudel. Lisaks löövad koprad häirena oma sabad vee peale ja võimalike röövloomade peletamiseks vette sukeldudes. Saba toimib kopra ujumise ajal roolina, samal ajal kui suured vöödilised tagajalad aitavad neid liikuda kuni 6 miili tunnis.
Hambad
Koprad, mis on hästi teada, on suur kohanemisviis, mis aitab neil pääseda nii toidule kui ka tammidele ja majaehitusmaterjalidele, mida nad muidu ei saaks. Peitlikujulised hambad võimaldavad kopral 5-tollise läbimõõduga paju vaid kolme minutiga maha kukkuda. Koprahambad kasvavad pidevalt, kuid närivad loomad hoiavad neid maha. Lisaks sellele sulguvad loomade karusnahaga kaetud huuled hammaste taha, võimaldades veealust närimist ja okste kandmist.
Soojuse säilimine
Koprad säilitavad külmas vees kuumuse paksu rasvakihiga, mis on kaetud tiheda alakarvaga. Nad toodavad vett hülgavat õli, kastooriumit, mida nad kammivad varbaküünte abil regulaarselt oma karusnahaks, mida nimetatakse peibutusküünteks. See kohanemine hoiab naha soojas ja kuivana nii vee all kui ka talvel.
Veealune abi
Kobrastel on mitmeid kohandusi, mis aitavad neid vees, aidates ellu jääda. Neil on selged silmalaud, mis kaitsevad silmi ja aitavad neil vee all näha. Kopra ninasõõrmete ja kõrvade ventiilid võivad sulgeda, hoides vett välja. Kopral on palju adaptsioone, mis säilitavad hapnikku, sealhulgas suured kopse, suurt maksa, mis talletab oksüdeeritud verd ja aeglast vereringet jäsemeteni, võimaldades loomal viibida kuni 15 minutit vee all.
Täiendavad kohandused
Täiendavate kohanduste hulka kuulub kobraste eriti terav haistmismeel, mis aitab neil mitte ainult röövloomi tuvastada, vaid ka sugulasi tuvastada ja toitu leida. Neil on ka osavad esijalad ja kohandused, mis võimaldavad neil süüa koort ja puitu.