Sisu
Keemialaborites ja apteekides tuleb sageli lahjendada kontsentreeritud ained vähem kontsentreeritud vormideks. Täpsed arvutused tagavad, et lahjendus sisaldab õiges koguses kontsentreeritud ainet. Lahjenduste arvutamisel on lahjendamisel kaks põhikomponenti: lahustunud aine ja lahusti. Lahustunud aine, tuntud ka kui alikvoot, on kontsentreeritud lahus. Lahjenduses kasutatakse teist vedelikku, mida nimetatakse ka lahjendiks.
Arvutage lihtsad suhte lahjendused
Määrake, kui palju lõpplahust vajate ja milline peaks olema selle lahjendussuhe. Näiteks võite vajada 100 ml lahjendust 1: 8.
Teise arvuga lahuse kogumaht jagatakse lahjendussuhtega. See teine arv näitab teile, mitu osa on lahjenduses, nii et vastus ütleb teile, kui suur on iga osa. Ülaltoodud näites on 100 ml jagatud 8-ga 12,5 ml.
Korrutage ülaltoodud vastust lahjendussuhte esimese numbriga, et teada saada, kui palju kontsentreeritud lahustit teil vaja läheb. Nagu tavaliselt ülaltoodud juhul, on esimene arv 1, nii et teil on vaja 12,5 ml lahustunud ainet.
Lahustatud aine kogus lahutatakse lahuse kogumahust, mille abil saate teada, kui palju lahustit on vaja. Sel juhul vajate lahjenduses 100 ml miinus 12,5 ml või 87,5 ml lahustit.
Arvutage kontsentratsiooni lahjendused
Määrake lähtelahuse kontsentratsioon, lühendatult C1. Enamik valmistatud lahuseid märgistatakse nende kontsentratsiooniga kas massiühiku kohta ruumalas või molaarsusega, mis on moolide arv liitri kohta. Näiteks võib teil olla 0,4 M happelahus.
Otsige, millist lahuse mahtu ja kontsentratsiooni te vajate. Need on lühendatud V2 ja C2. Näiteks peate vajama 350 ml 0,15 M happelahust.
Ühendage kõik numbrid valemiga C1 x V1 = C2 x V2 ja lahendage algebraliselt, et leida V1 või lahjendamiseks vajalik lähtelahuse maht. Selles näites lahendaksite 0,4 M x V1 = 0,015 M x 350 ml, leides, et V1 on 13,125 ml.
Lahutage V2 V2-st, et saada teada, kui palju vett tuleb segada lähtelahuse osaga. Ülaltoodud näites jätab lahjenduse segamiseks 350 ml miinus 13,125 ml 336,875 ml vett.