Sisu
Keemias moodustavad metallid ja mittemetallid ioonsidemeid ning kaks või enam mittemetallid moodustavad kovalentseid sidemeid. Need kaks sidemetüüpi tähistavad põhimõtteliselt erinevat aatomite vastastikmõju: kovalentsed sidemed hõlmavad elektronide jagamist aatomite vahel, samas kui ioonilised sidemed tulenevad aatomite vastaslaengutest. Tõde on aga keerulisem, sest vähestel sidemetel on puhtalt ioonilised või puhtalt kovalentsed omadused. See tähendab, et sidemetes on nii ioonilist kui ka kovalentset iseloomu. Linus Pauling tuletas võrrandi, et kirjeldada sideme fraktsionaalset kovalentset iseloomu, tuginedes iga aatomi elektronegatiivsusele või aatomi võimele meelitada elektronid enda külge.
Määrake kahe sidemega seotud elemendi Paulingi elektronegatiivsus. Seda teavet pakuvad arvukad ja veebipõhised viited (vt ressursse). Näiteks räni ja hapniku vahelise sideme korral oleks räni elektronegatiivsuse väärtused 1,8 ja hapniku puhul 3,5.
Elektrongatiivsuse erinevuse määramiseks lahutage suuremast väärtusest väiksem elektronegatiivsuse väärtus, X. Jätkates näite sammu 1 järgi, on elektronegatiivsuse erinevus X = (3,5 - 1,8) = 1,7.
Asendage etapis 2 saadud X-i väärtus fraktsiooni-kovalentse võrrandiga: FC = exp (-0,25 * X ^ 2). 1. ja 2. etapis esitatud näites on FC = exp (-0,25 * 1,7 ^ 2) = exp (-0,25 * 2,9) = exp (-0,72) = 0,49.