Hapniku keemiline valem on O2 ja molekulmass 32 g / mool. Vedelal hapnikul on meditsiin ja teaduslikud rakendused ning see on mugav vorm selle ühendi säilitamiseks. Vedel ühend on umbes 1000 korda tihedam kui gaasiline hapnik. Gaasilise hapniku maht sõltub temperatuurist, rõhust ja ka ühendi massist. Näiteks arvutage gaasilise hapniku maht temperatuuril 20 ° C ja ühe atmosfääri rõhk (atm), mis saadakse 70 liitri (L) vedela hapniku aurustumisel.
Korrutage vedela hapniku maht (liitrites) 1000-ga, et muuta see milliliitriteks (ml). Meie näites muundatakse 70 L 70 000 ml-ks.
Ühendi massi arvutamiseks korrutage vedela hapniku maht selle tihedusega 1,14 g / ml. Meie näites on hapniku mass 70 000 ml x 1,14 g / ml või 79 800 g.
Moolide arvu arvutamiseks jagage hapniku mass selle molekulmassiga. Meie näites on hapniku kogus 79 800 g / 32 g / mool = 2493,75 mooli.
Teisendage temperatuur Celsiuse järgi teisendatud Kelviniks (K), lisades väärtuse "273,15." Selles näites on temperatuur 20 + 273,15 = 293,15 K.
Korrutage rõhk atm-ga koefitsiendiga "101,325", et muuta rõhk SI-ühikuks Pascal (Pa). Meie näites on rõhk = 101,325 x 1 atm = 101,325 Pa.
Ümardage molaarse mootori konstant R neljanda numbrini, et saada 8,3145 J / mool x K. Pange tähele, et konstant on antud rahvusvahelises ühikute süsteemis (SI). "J" tähendab Joule'i, energiaühikut.
Arvutage gaasilise hapniku maht (kuupmeetrites), kasutades ideaalse gaasi seadust: korrutage hapniku kogus (moolides) temperatuuri ja molaarse mootori konstandiga, seejärel jagage toode rõhuga. Meie näites on maht = 2493,75 (mool) x 8,3145 (J / mool x K) x 293,15 (K) / 101,325 (Pa) = 59,99 kuupmeetrit või 59 990 L.