Sisu
- TL; DR (liiga pikk; ei lugenud)
- Rahvastiku võrrandi lihtne võrrand
- Kasutamine elanikkonna prognoosimisel
- Muutujad ja väljakutsed
- Uudsed lähenemisviisid kohalikele projektidele
Populatsiooni projektsioon on matemaatiline võrrand, mis arvutab praeguste populatsioonide põhjal tulevaste populatsioonide hinnangulise kasvukiiruse või muutuse. Valitsused kasutavad rahvaarvu prognoose rahvatervise, valmisoleku, majutuse, abi ning koolide ja haiglate ehituse kavandamiseks. Selline teave aitab ka äri ja turundust.
TL; DR (liiga pikk; ei lugenud)
Tulevase populatsiooni ennustamiseks võite kasutada valemit praeguse populatsiooni ja kasvukiiruse arvutamiseks. Sellist teavet kasutatakse valitsuse kavandamiseks, teenuste osutamiseks ja ettevõtete jaoks. Elanikkonna prognoosimiseks võib kohalikul tasandil ja kõrvaltoimete käsitlemiseks vaja minna täpsemaid arvutusi.
Rahvastiku võrrandi lihtne võrrand
Rahvastiku projektsiooni lihtsat võrrandit saab väljendada järgmiselt:
Nt = Pert
Selles võrrandis on (Nt) inimeste arv tulevikus ja (P) on võrdne praeguse elanikkonnaga. Punkti (P) kõrval on (e), mis on 2.71828 naturaalse logaritmi alus; (r) tähistab kasvumäära jagatud 100-ga ja (t) tähistab ajavahemikku.
Kasutamine elanikkonna prognoosimisel
Rahvastikuprognoose saab kasutada toidu ja vee tarbimise kavandamiseks ning avalike teenuste (nt tervishoid ja haridus) kavandamiseks. Tsoonimine ja muud demograafilised piirid sõltuvad ka rahvastiku prognoosidest. Ettevõtted kasutavad rahvaarvu prognoose kaupluste asukoha kavandamiseks ja turustamiseks. Sellised prognoosid mõjutavad ka föderaalset ja riiklikku rahastamist.
Muutujad ja väljakutsed
Ehkki selline võrrand näib olevat sirgjooneline, võetakse rahvaarvu prognoosimisel arvesse palju muutujaid. Kui rahvaloenduse demograafid teevad rahvaarvuprognoose, peavad nad kasutama sündimuse, suremuse ja rändesaldo komponente, mis kõik aitavad kaasa rahvastiku kasvu prognoosimisele ja prognoosimisele. Demograafid põhinevad sündimuse ja suremuse määradel sündide ja surmade statistikal. Prognoosides lähtutakse eeldusest, et hiljutised demograafilised suundumused jätkuvad. Nad ei ennusta rahvastiku suundumusi tulevikus.
See tekitab probleeme, näiteks hiljutiste trendide prognoosid, mis ei kaldu arvestama muude sündmustega, mis võivad muuta rahvastiku kasvu kuju. Näiteks sellised stsenaariumid nagu konflikt, epidemioloogiline katastroof, loodusõnnetused ja äärmuslikud ilmastikunähtused ning toidunappus on kliimamuutuste taustal veelgi teravamad. Need potentsiaalsed muutujad muudavad rahvastikuprognoosimise keerukamaks, eriti kohalikul (näiteks maakondlikul), mitte ülemaailmsel või üleriigilisel tasandil.
Väljakutseid pakkuvate tegurite hulka kuuluvad riigi suurus ja ajavahemikud. Vähem arenenud riikides on sündide ja surmade arvu kohta vähem usaldusväärsed andmed ning analüütikud teevad rohkem koostööd suuremate riikidega. Pikemaajalised prognoosid põhinevad eeldustel tuleviku ning sündimuse, suremuse ja rändesuundumuste kohta. Kliimamuutuste, poliitiliste rahutuste ja muude ettenägematute sündmuste korral võivad rändeharjumused ootamatult muutuda. Epideemiad võivad mõjutada sündimust ja suremust. Põhimõtteliselt on tulevaste elanike suuruse suure täpsusega kavandamine keerulisem.
Uudsed lähenemisviisid kohalikele projektidele
Kohalike elanikkonnaprognooside arvu suurendamiseks saavad demograafid kasutada teistsugust lähenemisviisi, mis kajastab erinevat mõju kohalikule rahvastiku jaotusele. Üks näide on arukas dasümeetriline modelleerimine. See ruumiliselt selgesõnaline projekteerimismudel hõlmab väiksema skaalaga elanikkonna ruumilise kasvu sotsiaalmajanduslikke ja kultuurilisi mõjusid.
Kuna elanikkonna arv läheneb 2050. aastaks peaaegu 10 miljardile, on kliimamuutused ja sotsiaalmajanduslikud tegurid demograafide jaoks endiselt väljakutse. Vajadus täpsemate rahvastikuprognoosimismudelite järele on kriitilisema tähtsusega ja kõigi jaoks väärtuslikum.