Sisu
Tuhandete aastate jooksul on päikese- ja kuuvarjutused inimesi paelunud. Erinevad kultuurid kogu maailmas on lugude ja rituaalide loomise kaudu püüdnud mõista taevas toimuvaid taevasündmusi. Tänapäeval on teadlastel tugevam ülevaade astronoomilistest teguritest, mis põhjustavad varjutusi. Päikese- ja Kuuvarjutused toimuvad Maa, päikese ja kuu üksteise suhtes muutuvate asendite tõttu.
Muistsed uskumused
Muistsed kultuurid leidsid erinevaid arvamusi päikese- ja kuuvarjutuste põhjuste kohta. Paljude jaoks olid varjutused hirmulised taevalikud sündmused, mis kandsid kurja nägusid. Muistsed hiinlased uskusid, et draakon sööb päikesevarjutuse ajal päikest. Päikese neelavate koletiste sarnased uskumused olid olemas Aafrika, Aasia, Euroopa ja Ameerika põliselanike seas. Püüdes draakonit või koletist eemale peletada, kogunevad iidsed rahvad kokku, et karjuda või paugutada instrumente, et tekitada valju, hoogsat häält. Muistsete kreeklaste, hiina, maiade ja araabia rahvaste seostasid legendid Kuuvarjutusi maavärinate, katkude ja muude katastroofidega.
Päikesevarjutused
Päikesevarjutus toimub siis, kui kuu, päike ja maa on uue kuu faasi ajal joondatud. Kuu möödub maa ja päikese vahel, mistõttu kuu katab päikese täielikult või osaliselt. Päikese täieliku varjutuse korral katab kuu täielikult päikese ereda pinna, jättes koroona ehk päikeste välimise valge ala palja silmaga nähtavale. Rõngakujulised päikesevarjutused tekivad siis, kui kuu tundub päikesest väiksem ja seetõttu ei kata see kogu päikeseketast. Selle varjutuse tagajärjel jääb ere päikeserõngas kuu ümber nähtavaks. Kuu erinevad kaugused maast põhjustavad erinevat tüüpi päikesevarjutusi. Kui kuu on maapinnale lähemal, on tal suurem võimalus päike täielikult katta kui kaugemal.
Kuuvarjutused
Kuuvarjutus toimub siis, kui maa täiskuu faasi ajal läbib päikese ja kuu vahel. Kuu siseneb maa varju, mis koosneb kahest osast: umbrust ehk sisemisest, tumedast varjust ja penumbrast ehk välisest, hägusast varjust. Mõni päikesevalgus muudab selle ümber maakera ja meie atmosfäär paindub või murrab valgust. See valguse murdumine annab Kuu pinnale punakas- või vürtsika varjundi. Kuu täielik varjutamine toimub siis, kui kuu siseneb täielikult maakera vihmavarju, osalised kuuvarjutused aga siis, kui kuu siseneb osaliselt maakera vihmavarju. Kuu penumbraalne eclipse toimub siis, kui kuu siseneb ainult maa penumbra.
Sagedus
Kuu orbiit on maa suhtes kaldu või teatud nurga all, nii et kuu on harva joondatud päikese ja maaga. Sageli ilmub kuu noorkuu ajal taevas päikese kohal või all või möödub täiskuu ajal maa varjust. Harvadel juhtudel joondub kuu aga uue või täiskuu faasi ajal maa ja päikesega, et tekitada päikese- või kuuvarjutusi. Jay M. Pasachoffi ja Michael A. Covingtoni väljaande „Cambridge Eclipse fotograafiajuhend: kuidas ja kus päikese- ja kuuvarjutusi jälgida ja pildistada“ järgi on Jay M. Pasachoffi ja Michael A. Covingtoni eri tüüpi päikese- ja kuuvarjutuste kombineerimisel nähtaval umbes seitse eclipsi. Päikesevarjutus toimub üldjuhul umbes iga 18 kuu tagant.