Sisu
Esimesel põsepuna kirjeldavad terminid “vedel” ja “vedel” sama asja. Siiski on nende vahel oluline erinevus; vedelik kirjeldab aine olekut - nagu ka tahke ja gaasiline -, vedelik on aga voolav aine. Näiteks lämmastiku gaas on vedelik, apelsinimahl on aga nii vedel kui ka vedel. Eristamine on kasulik teadlastele ja inseneridele, kes soovivad asja toimimisest põhjalikult aru saada.
Vedelike kohta
Teadlased on välja töötanud täpsed määratlused, mis kirjeldavad, mida nad vedelikest rääkides tähendavad; see on vajalik segaduste vältimiseks. Vedelik on aine, millel puudub jäikus; see võib voolata ühest kohast teise ja läbi anumate aukude või lünkade. Samuti on vedelikel viskoossus ehk paksus. Näiteks vedel vesi on palju madalama viskoossusega kui mesi või tõrv ning antud aine paksus on ühtlane. Jelly on ebatavaline vedelik, kuna selle paksus sõltub sellest, kui kõvasti te seda segate.
Vedelike kohta
Vedelik on aine aine seisund temperatuuridel ja rõhkudel, mis on vahepealsed tahke aine ja gaasi vahel. Sellel ei ole kindlat vormi ja see omandab seda hoidva konteineri kuju; kui mahuti maht on suurem kui vedelik, ei laiene vedelik kogu ruumi täitmiseks, nagu seda teeb gaas. Nagu tahked ained ja erinevalt gaasidest, on vedelikud suhteliselt kokkusurumatud; see tähendab, et nende pigistamine ei muuda neid mahu järgi väiksemaks.