Sisu
Inimese närvisüsteem on keeruline süsteem neuronite ja nendega seotud rakkude ühendamiseks. Närvisüsteem võimaldab meil mõelda, hingata ja tunda. Teadlased liigitavad närvisüsteemi kahte põhiosa: kesknärvisüsteem (KNS) ja perifeerne närvisüsteem (PNS). Need närvisüsteemi osad erinevad oma struktuuride ja füsioloogiliste funktsioonide poolest.
Põhistruktuurid
KNS koosneb ajust ja seljaajust, PNS hõlmab aga kõiki muid närvisüsteemi kudesid. Kõik sensoorsed retseptorid, sensoorsed neuronid ja motoorsed neuronid on osa PNS-st. Kolju ja selgroolülide luud ümbritsevad kõiki kesknärvisüsteemi neuroneid. PNS-i neuronid ei ole luusse ümbritsetud; pigem liiguvad nad lihas-, elundi- ja nahakoes läbi või asuvad peal. Nii kesknärvisüsteemis kui ka PNS-is moodustuvad neuronirühmad. KNS-is nimetatakse neuronite rühma tuumaks. PNS-s tuntakse rakukehade rühma ganglionina, samal ajal kui närvirakkude kimpu nimetatakse närviks.
Funktsioon
Kesknärvisüsteemi peamine eesmärk on teabe korrastamine ja analüüs. Närvisüsteemi impulsid kulgevad seljaaju kaudu ajusse ja tagasi. Aju protsesside sensoorse ja motoorse teabe erinevad piirkonnad võimaldavad meil oma keskkonda jälgida ja sellele reageerida. PNS-i keskne eesmärk on kesknärvisüsteemi käskude järgimine. PNS-i neuronid koguvad sensoorset teavet keskkonnast ja edastavad selle kesknärvisüsteemi. Pärast seda, kui kesknärvisüsteem töötleb teavet, reageerib PNS oma käskudele, muutes mootori väljundit.
Jagunemised
Aju ja seljaaju on lagundatud nende üldeesmärkide järgi. Näiteks koosneb aju ajust, diencephalonist, kesk- ja tagaajust. Iga ajupiirkond täidab kindlaid ülesandeid. PNS jaguneb somaatiliseks närvisüsteemiks ja autonoomseks närvisüsteemiks. Somaatiline närvisüsteem koosneb teadlikult kontrollitud närvidest, mis võtavad vastu sensoorset teavet ja täidavad motoorseid käske. Autonoomne närvisüsteem töötab ilma aju teadvate käskudeta. See jälgib pulssi, seedetegevust, hingamist, süljeeritust ja seksuaalset erutust.
Kaalutlused
Eksperdid jagavad närvisüsteemi kesknärvisüsteemi ja PNS-i, et liigitada selle olulised funktsioonid. Närvisüsteemi mõlemad osad töötavad aga paralleelselt ja on eluks hädavajalikud. Ilma PNS-iga pole KNS-l mingit sensoorset sisendit protsessiks, muutes keskkonna reageerimise võimatuks. Samuti tugineb PNS CNS-ile erinevate kehaosade teabe koordineerimiseks ja otsuste tegemiseks, kuidas peaksite antud olukorras reageerima. Need kaks närvisüsteemi osa töötavad koos sünkroonis, et luua meie teadlik kogemus igapäevaelust.