Sisu
Praegu on teada umbes 49 delfiiniliiki. Nende 49 liigi sees jaotati nad eraldi perekondadeks: ookeanilised delfiinid (38 liiki), pringliperekond (7 liiki) ja neli erinevat jõedelfiinide rühma.
Üks asi, mida kõik need delfiinid jagavad, on nende kuulmistunne. Delfiinide helid ja kuulmine, tuntud ka kui SONAR ja ehholokatsioon, pakuvad delfiinidele keerulisi suhtlemistehnikaid, mis sarnanevad sellega, kuidas inimesed üksteisega suhelda saavad. Ka delfiinide kuulmisulatus on paljudest liikidest laiem, mis võimaldab neil kuulda konkreetseid heliliivasagedusi, mida inimesed ei saa.
Kuulmismeeleolud
Delfiinid kasutavad helide kuulamiseks või kuulmiseks väikseid kõrvaauke mõlemal pool pead. Need väikesed avad on need, mida nad tavaliselt kasutavad kuulmiseks, kui nad pole vee all. Veealuste helide kuulmiseks kasutavad nad alumist lõualuu, mis juhib helisid keskkõrva.
Delfiinide helisid kasutatakse nii delfiinide vaheliseks suhtluseks kui ka veealuste objektide ja organismide asukoha määramiseks. Seal on isegi tõendeid selle kohta, et delfiinid "räägivad" üksteisega, määrates teatud helid nimedena.
Ehholokatsioon
Delfiinid kasutavad vee all ehholokatsiooni, sarnaselt vaaladega. Ehholokatsioon võimaldab delfiinidel leida objekte vee all, edastades helilaineid. Nad genereerivad kõrge helisignaali või klõpsuvad oma otsaesises, mis helisignaale vette laseb. Objektide juurest kostuva heli tekitatud kaja aitab delfiinidel objekte leida, määrates isegi, kui kaugel objektid asuvad.
Delfiinid tunnetavad naasevat heli vibratsiooni, tunnetades nende lõualuude impulsse. Iga veealune objekt või loom kajab erinevalt, mida delfiinid suudavad eristada. Ehholokatsioon aitab delfiinidel määrata mitte ainult objekti kauguse, vaid ka objekti ure, kuju ja suuruse. See töötab, kuna vesi on suurepärane heli edastaja, mis suudab heli õhuga võrreldes viis korda kiiremini edastada.
Delfiinid kasutavad seda omavaheliseks suhtlemiseks, röövloomade asukoha mõistmiseks ja toidu leidmiseks / hõivamiseks.
Muud loomad, kes kasutavad ehholokatsiooni, on järgmised:
Seal on ka tõendeid selle kohta, et pimedaid inimesi saab õpetada ehholokatsiooni kasutamist.
SONAR
SONAR (Niiund Nlennutamine And Rvananemine) on meetod, mida delfiinid ja vaalad kasutavad hämaras vetes navigeerimisel. Nagu ehholokatsioonis selgitatud, kasutavad nad asjade leidmiseks heliülekandeid, mis kajastuvad tagasi. Isegi kui veealune pime on, suudavad nad toitu leida ja ohtlikke kohti vältida. Delfiinid tekitavad kahte tüüpi helisid: kõrge helisev heli ja kõrisev või klõpsuv heli. Pillid toimivad suhtlejana, samal ajal kui kõristid või klõpsud toimivad SONAR-na.
Kuulmisvõrdlused
Delfiinide kuulmismeele kvaliteedi paremaks mõistmiseks võib seda võrrelda inimeste, koerte ja vaalade kuulmisega. Delfiinidel on teravamad kuulmismeetodid ja laiem ulatus kui inimestel. Inimese kuulmisulatus on 20 Hz kuni 20 KHz, delfiinide kuulmisulatus aga 20 Hz kuni 150 KHz. See tähendab, et delfiinid kuulevad seitse korda paremini kui inimesed.
Kui võrrelda koeri inimestega, kuulevad koerad ka palju paremini kui inimesed. Koerad suudavad kuulda kõrgeid sagedusi, mida inimesed ei kuule, ja umbes kaks korda paremini. Delfiini kuulmisulatus on aga palju suurem kui koerte kuulmisulatus (umbes viis korda parem kui koertel). Kõigist imetajatest on delfiinid võimelised kuulma ja tekitama kõige kõrgema sagedusega helisid.
Vaaladega võrreldes edastatakse delfiinide helisid tavaliselt kõrgete sageduste abil, vaalade puhul aga sageli madalaid sagedusi. Vaalad saavad suhelda kaugemal (mitusada või kilomeetri kaugusel) kui delfiinid suudavad.