Sisu
Maa moodustus koos teiste Päikesesüsteemi seitsme planeediga umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Maa jahtumisel tekitas varajaste vulkaanide väljapaiskumine primitiivse atmosfääri. Varane atmosfäär ei sisaldanud hapnikku ja see oleks olnud inimestele, nagu ka enamikule muule tänastele eludele Maale toksiline.
Vesinik ja heelium
Arvatakse, et Maa on moodustunud päikese ümber tiirlevast gaasist ja tolmust. Valdav enamus gaasi oleks koosnenud kergematest elementidest, nagu vesinik ja heelium. Varasel Maal oli atmosfääris palju vesinikku ja heeliumi ning see oleks nende gaaside väikese massi tõttu aeglaselt kosmosesse pääsenud. Tänapäeval moodustavad vesinik ja heelium Maa atmosfäärist vähem kui ühe protsendi.
Veeaur
Veeaur tekkis varase vulkaanilise aktiivsuse tagajärjel ning ka vett mõjutavatest komeetidest, mis mõjutasid maad. Veeaur püsis gaasilises vormis, kuna varane maakera oli vedelal kujul veega eksisteerimiseks liiga kuum. Vedelad ookeanid ilmusid alles umbes miljard aastat pärast Maa moodustumist.
Süsinikdioksiid
Süsihappegaasi eraldasid vulkaanid varakult Maalt ja see oli selle atmosfääri üks peamisi koostisosi. Maa vananedes vulkaanilise aktiivsuse hulk vähenes ja mõned organismid hakkasid fotosünteesis kasutama süsinikdioksiidi. See tõi kaasa süsinikdioksiidi taseme pideva languse. Tänane atmosfäär koosneb vaid 0,04 protsendist süsinikdioksiidist.
Lämmastik
Varase maakera vulkaanid tekitasid ka lämmastikku, millest sai atmosfääri peamine komponent. Lämmastik on oluline elu alustavate elementide, näiteks aminohapete, loomisel. Tänapäeval on lämmastik Maa atmosfääri suurim koostisosa, moodustades umbes 78 protsenti gaasidest.
Hapnik
Varases atmosfääris polnud hapnikku, kuni lihtsad organismid arendasid välja võime viia läbi fotosünteesi. Selle protsessi käigus kasutatakse energia saamiseks päikesevalgust ja süsinikdioksiidi, vabastades kõrvalsaadusena hapniku. Geokeemiliste uuringute põhjal sai hapnik atmosfääri komponendiks umbes 2 miljardit aastat pärast Maa moodustumist. Väike osa hapnikuaatomitest seotakse atmosfääri atmosfääri osooni - kolmest hapnikuaatomist koosneva molekuli - moodustamiseks. Tänapäeval moodustab hapnik umbes 21 protsenti atmosfääri gaasidest ja on eluks hädavajalik. Enamik elusolendeid kasutab energia loomiseks lihtsat molekulaarset hapnikku. Osoonikiht mängib olulist rolli, absorbeerides tänapäeva atmosfääri kahjulikku ultraviolettvalgust.