Sisu
Paljudel metallielementidel on mitmeid võimalikke ioonseid olekuid, tuntud ka kui oksüdatsiooniolekud. Selle tähistamiseks, milline metalli oksüdatsiooniseisund keemilises ühendis toimub, saavad teadlased kasutada kahte erinevat nimetamisviisi. "Üldnime" konventsioonis tähistab järelliide "-ous" madalamat oksüdatsiooni olekut, järelliide "-ic" aga kõrgemat oksüdatsiooni. Keemikud eelistavad Rooma numbrilist meetodit, milles Rooma number järgneb metalli nimele.
Vaskkloriidid
Kui vask seob kloori, moodustab see kas CuCl või CuCl2. CuCl korral on kloriidiiooni laeng -1, nii et vaske laeng peab olema +1, et muuta ühend neutraalseks. Seetõttu nimetatakse CuCl vask (I) kloriidiks. Vask (I) kloriid või vaskkloriid, mis ilmneb valgena. Seda saab kasutada ilutulestike värvi lisamiseks. CuCl2 korral on kahe kloriidi iooni netolaeng -2, seega peab vase iooni laeng olema +2. Seetõttu nimetatakse CuCl2 vask (II) kloriidiks. Vase (II) kloriid või vaskkloriid on hüdreeritud sinakasrohelise värviga. Nagu vask (I) kloriidi, saab seda kasutada ilutulestike värvi lisamiseks. Teadlased kasutavad seda ka katalüsaatorina mitmetes reaktsioonides. Seda saab kasutada värvainena või pigmendina paljudes teistes seadetes.
Raudoksiidid
Raud võib hapnikuga siduda mitmel viisil. FeO hõlmab hapnikuiooni, mille laeng on -2. Seetõttu peab raua aatomi laeng olema +2. Sel juhul nimetatakse ühendit raud (II) oksiidiks. Raud (II) oksiidi või raudoksiidi leidub Maa vahevöös märkimisväärses koguses. Fe2O3 hõlmab kolme hapnikuiooni, mille netolaeng kokku on -6. Seetõttu peab kahe raua aatomi kogulaeng olema +6. Sel juhul on ühendiks raud (III) oksiid. Hüdreeritud raud (III) oksiidi ehk raudoksiidi tuntakse tavaliselt rooste all. Viimaseks on Fe3O4 puhul nelja hapnikuaatomi netolaeng -8. Sel juhul peavad kolm raua aatomit kokku olema +8. See saadakse kahe rauaaatomiga, mis on oksüdatsioonil +3 ja üks - +2. Selle ühendi nimi on raud (II, III) oksiid.
Tina kloriidid
Tina üldised oksüdatsiooniseisundid on +2 ja +4. Kui see seondub klooriioonidega, võib see sõltuvalt selle oksüdatsiooni olekust toota kahte erinevat ühendit. SnCl2 korral on kahe kloori aatomi netolaeng -2. Seetõttu peab tina oksüdeerumisseisund olema +2. Sel juhul nimetati ühend tina (II) kloriidiks. Tina (II) kloriid ehk tina (II) kloriid on värvitu tahke aine, mida kasutatakse ile värvimisel, galvaanimisel ja toidu säilitamisel. SnCl4 korral on nelja klooriiooni netolaeng -4. Tinaioon, mille oksüdatsiooniseisund on +4, seob kõigi nende klooriioonidega tina (IV) kloriidi. Tina (IV) kloriid või tina (III) kloriid esineb standardtingimustes värvitu vedelikuna.
Elavhõbebromiidid
Kui elavhõbe kombineerub broomiga, võib see moodustada ühendeid Hg2Br2 ja HgBr2. Hg2Br2-s on kahe broomiiooni netolaeng -2 ja seetõttu peab iga elavhõbedaiooni oksüdatsiooniseisund olema +1. Seda ühendit nimetatakse elavhõbe (I) bromiidiks. Elavhõbe (I) bromiid ehk elavhõbebromiid on kasulik akustooptilistes seadmetes. HgBr2-s on broomiioonide netolaeng sama, kuid seal on ainult üks elavhõbedaioon. Sel juhul peab selle oksüdatsiooni olek olema +2. HgBr2 nimetatakse elavhõbe (II) bromiidiks. Elavhõbe (II) bromiid ehk elavhõbebromiid on väga mürgine.