Sisu
Beluga vaalad on nende erksa valge värvi ja sibulakujulise otsmiku järgi hõlpsasti äratuntavad. Vaalad võivad siiski ulatuda 2000–3000 naela ja 13–20 jala pikkuseks. See kõlab suurelt, kuid võrreldes orkadega, mis on 23–31 jalga pikad, ja sinistest vaaladest, mis võivad kasvada enam kui 90 jalga pikkuseks, on kahvatu. Rikkalikud lõbusad faktid beluga vaalade kohta muudavad need põhiliseks lapseks õppimiseks väärt looma.
Beebi Belugas
Täiskasvanud beluga vaaladel on eristatav valge värv ja neid nimetatakse sageli valgeteks vaaladeks, kuid see ei kehti tõeste belugade puhul. Kui beluga vaalad sünnivad, on nad tegelikult hallid või pruunid. Belugavaalad vananedes muutuvad nende värvus valgeks. See muutus toimub tavaliselt selleks ajaks, kui vaal saab 5-aastaseks, kuid see võib võtta isegi kaheksa aastat. Beluga on sündides umbes 5 jalga pikk, mis on mõne täiskasvanud täiskasvanud inimese suurus. Beebiglugatsid sünnivad teadmisega, kuidas ujuda, kuid jäävad kahe aasta jooksul oma emmede juurde.
Beluga kodud
Beluga vaalad teevad oma kodud Arktika külmades vetes, kuid nad saavad elada ka soojemates vetes. Sügisel liiguvad beluga vaalad lõunasse, sest nende kodused veed külmuvad. Kevade saabudes liiguvad nad tagasi põhja poole. Merejääga lõksu jäämine on belugavaalade ohuks. Kui see juhtub, ei saa vaalad hingata ja nad muutuvad kiskjate, näiteks jääkarude jaoks atraktiivseks toiduks.
Söögiaeg ja muud sotsiaalsed faktid
Beluga vaaladele meeldib rääkida ja neid hüüdnimega "merekanaarideks", kuna nad on Maailma Looduse Fondi andmetel kõigi vaalade seas kõige häälekamad. Nad räägivad üksteisega klikkide, vilede ja klannidega, kuid suudavad jäljendada ka muid kuuldavaid helisid. Beluga vaalid veedavad oma päevi rühmas, mida nimetatakse kaunadeks, mille arv võib ulatuda kuni 10 000 vaalani. Beluga vaalade kaunad söövad usse, kalu ja koorikloomi nagu krabid ja homaarid.
Belugase välimus
Lisaks valgele olemisele on belugaasidel ka muid omadusi, mis eristavad neid teistest vaaladest. Näiteks saavad beluga vaalad Maailma Looduse Fondi andmetel muuta oma pea kuju, puhutades siinuste ümber õhku. Beluga vaala selgroolülid pole sulanud, mis tähendab, et loomad saavad oma pead üles, alla ja küljele pöörata. Vaalad saavad ka tagurpidi ujuda. Igal suvel möllavad beluga vaalad, mis tähendab, et nad kaotavad pealmise nahakihi. See välimine kiht muudab talvel kollaka värvuse. Suve saabudes kraapivad nad naha eemaldamiseks merepõhja.