Sisu
Kasvuhooneefekt ilmneb looduslikult. Inimtegevus intensiivistab aga protsessi, mille käigus Maa neelab oma atmosfääris Päikeselt osa energiat ja kajastab ülejäänud osa kosmose poole. See lõksus olev energia soojendab Maa pinda. Fossiilsete kütuste tootmine ja tarbimine on suurendanud atmosfääri kasvuhoonegaase ja aidanud kaasa globaalsele soojenemisele. Energia säästmine on üks viis selle soojenemise trendi aeglustamiseks ja puude istutamine on teine.
Kasvuhoonegaasid
••• Digital Vision./Digital Vision / Getty ImagesEhkki USA keskkonnakaitseagentuuri andmetel on süsihappegaas meie atmosfääris kõige rikkalikum kasvuhoonegaas, annavad kasvuhooneefekti ka teised gaasid, näiteks metaan ja dilämmastikoksiid. Kõik kasvuhoonegaasid püüavad atmosfääri soojust, mis soojendab Maa pinda. Fossiilsete kütuste põletamine energia saamiseks on USA peamine süsinikdioksiidi heitkoguste allikas. Kõige tavalisemad fossiilkütused hõlmavad kivisütt, maagaasi ja kütteõli. Energia tootmine, transport ja tööstustegevus soodustavad märkimisväärselt süsinikdioksiidi ja muude kasvuhoonegaaside heitkoguseid.
Fotosüntees
Taimed muudavad fotosünteesi käigus süsihappegaasi ja vee suhkruks ja hapnikuks. Taimed neelavad fotosünteesi käigus atmosfäärist süsinikdioksiidi. Lehtede hingamise ajal eraldub väike kogus süsinikdioksiidi (hapniku sissevõtmine), kuid see imendub fotosünteesi ajal kiiresti. Nii hoitakse suurem osa fotosünteesi ajal imenduvat süsinikdioksiidi atmosfäärist väljas kuni taime suremiseni.
Keskkonnamõju
2011. aastal viis USA metsateenistus läbi uuringu, mille käigus leiti, et Maa metsad neelavad igal aastal ühe kolmandiku fossiilsete kütuste põletamisel eralduvast süsinikdioksiidist. Puud ja muud taimed salvestavad süsinikku ja vähendavad märkimisväärselt süsihappegaasi kogust atmosfääris. Kõige suuremat kasvuhooneefekti mõjutavad troopiliste piirkondade taimed. Kuna nad saavad rohkem päikesevalgust kui parasvöötme ja subpolaarsete piirkondade taimed, sünteesivad nad rohkem.
Süsiniku tsükkel
Kui taimed surevad, tagastatakse neis sisalduv süsinik tsükli ringlusesse. Süsinikdioksiid liigub atmosfäärist alati pinnasesse ja ookeanidesse ning tagasi atmosfääri. Inimtegevus, näiteks fossiilkütuste põletamine, lisab sellesse tsüklisse täiendavat süsinikku. Metsade hävitamine, mille tagajärjel laguneb palju taimset ainet, soodustab kasvuhooneefekti kahel viisil. Raiutud puudes sisalduv süsinik lastakse tagasi süsinikuringlusesse ja puud ei suuda fotosünteesi teel atmosfäärist enam süsinikdioksiidi eemaldada.