Sisu
Kui te ei saa oodata telefoni, tahvelarvuti või arvuti järgmist versiooni, siis olge kannatlik. Tõenäoliselt tuleb see suhteliselt varsti. Lihtsalt rõõmustage, et te ei elanud paleoliitikumi ajal, mis kestis umbes 2,6 miljonit kuni umbes 10 500 aastat tagasi. Kasutatavate lihtsate tööriistade tõttu nimetatakse seda ajastut ka kiviajaks. Sellel perioodil elasid aga paljud varajaste inimeste liigid ja nende ühiskonnas tehti suuri edusamme.
Aafrikast välja
Ehkki varajased inimesed hakkasid elama Aafrikas, olid paleoliitikumiaja lõpuks nad levinud ka teistele mandritele. Ilmnenud neli kliimamuutuse perioodi - jääajad - olid osa inimeste motivatsioonist liikuda. Temperatuurid langesid, liustikud laienesid ja meretase langes. Vastuseks sellele kohanesid mõned varased inimesed muutustega, teised aga rändasid uutesse piirkondadesse. Maisillad ühendasid mandreid, nii et umbes 150 000 aastat tagasi hakkasid inimesed liikuma Lähis-Idasse. Läks veel 90 000 aastat, kuni nad suundusid Austraaliasse ja veel kauem, et jõuda Kesk- ja Ida-Aasiasse.
Kiviaja tööriistakomplekt
Varastel inimestel polnud puslesid ega elektrilisi trelle, kuid nad töötasid välja hulga kasulikke igapäevaseid tööriistu. Varasemate hulka kuulusid tugevad kivilaastud ehk "helbed" liha, taimsete saaduste ja puidu tükeldamiseks. Suurtest käsikividest said haamrid toitude valmistamiseks, näiteks luude lõhenemine luuüdi saamiseks. Umbes miljoni aasta pärast loodi suuremad lõikeriistad. Pisarakujulised lamedad kivid toimisid telgedena ja olid nii praktilised, et kestsid veel miljon aastat. Umbes 40 000 aastat tagasi leidsid iidsed inimesed uusi tööriistade valmistamise materjale. Luu harrastati harpuunitaoliste odade, kalakonksude ja õmblusnõelte moodustamiseks. Toidu leidmine muutus keerukamaks odaviskaja leiutamisega. Jahimees hoidis vidinat käes ja kasutas seda oda viskamisel, parandades viske kaugust, täpsust ja jõudu.
Maali 101
Te ei pruugi Cro-Magnonsit kunstnikena pildistada, kuid just nende ajastul, umbes 31 000 eKr., Algas koobaste maalimine. Seinad ja laed olid lõuendid, mineraale kasutati värvina ja sõrmedena ning loomakarvad said harjadeks. Need maalrid levitavad värvi ka läbi toru puhumisega. Kuigi enamik illustratsioone olid hobused ja piisonid, on koobastes avastatud ka muid loomade ikoone, sealhulgas veiseid, hirvi, kitsi ja karusid. Inimesed olid kunstnike subjektid harva. Maalikunstnikud ei kirjutanud oma tööle alla, kuid jätsid samas käed. Teadlaste arvates oli neil maalidel religioosne iseloom. Võib-olla iidistasid Cro-Magnonid teatud loomi või palvetasid vaimude poole eduka jahi eest. Euroopa Cro-Magnonid moodustasid ka ehteid luust, hammastest, kestast ja savist ning loomade, inimeste ja viljakuse sümbolitega kujundatud kujukesi.
Toit, kuulsusrikas toit
Varased inimesed olid suures osas nomaadid, tõenäoliselt rändasid laiendatud perekondade rühmades. Toit tuli kahest allikast. Jahimehed, isased, püüdsid loomi toiduks. Emased kogusid taimi toidukordade täiendamiseks. Paleoliitikumi ajal kasutati toitu toidu valmistamiseks, mis hõlbustas söömist. Üle 300 000 aasta tagasi elasid Aafrikas ja Aasias neandertaallastest jahimehed. Nad otsisid rühmade kaupa loomi, kasutades tapmiseks tule, kivitööriistu ja oda. Sageli tapeti aga jahimehi. Cro-Magnon oli toidu leidmisel osavam. Nad mõistsid loomade rännet, nii et nad jälgisid oma saaki. Relvad paranesid: neil olid vibud ja nooled ning odaviskeseadmed.