Sisu
- Plastide ajalugu inimtööstuses
- Probleemi ulatus
- Plastijäätmete kõrvaldamise bioloogilised mõjud
- Probleemi puhastamine
Erinevat tüüpi plastid on juba ammu leidnud rakendusi peaaegu igapäevaelus - mänguasjad, säilitusmahutid, elektroonika ja palju muud. 2013. aasta veebruaris kutsus rahvusvahelise ajakirja "Nature" toimetus maailma suurimate plastitootjate alal elavaid teadlasi klassifitseerima seda ohtlikuks materjaliks, sarnaselt klorofluorosüsivesinike märgistusele 14 aastat varem. Plastjäätmed võivad tõepoolest hulgaliselt kahjustada nii inimesi kui ka keskkonda.
Plastide ajalugu inimtööstuses
Inimesed on metallide abil tööriistu valmistanud ja arendanud juba üle 5000 aasta, kuid naftapõhised plastid on käinud alles alates 1907. aastast. Keemik Leo Baekeland, kes oli juba 1899. aastal Veloxi fotograafiapaberi leiutamisega teeninud tuntuse ja varanduse, töötas puidu tugevdamiseks formaldehüüd-fenoolvaikudega. Tulemuseks oli bakeliit, mis oli odav, kergesti ja kiiresti vormitud ning lõpuks umbes 400 patendi osa. "Plastide vanus" oli alanud ja tänapäeval pakub tööstus töökohti enam kui 60 miljonile inimesele.
Probleemi ulatus
Kogu maailmas toodetakse iga päev peaaegu miljon tonni plastikut. Ligikaudu pool sellest ladestub lõpuks prügilatesse, ülejäänud aga prügilatesse - pipardades teeäärseid, tuulega ümbritsetud ning jõgedesse ja meredesse kantud. Ainuüksi läänerannikul plastikust prügi koristamiseks kulutab USA aastas üle poole miljardi dollari. Pealegi pole see prügi lihtsalt inetu, vaid võib olla ka mürgine taimestikule ja loomastikule. Teadlaste 2013. aasta jõupingutuste suurimad eesmärgid hõlmavad plasttorudest leiduvat polüvinüülkloriidi või PVC; polüstüreen, paremini tuntud kui vahtpolüstürool; polüuretaan, mööbli ja polsterduse peamine komponent; ja polükarbonaat, mida kasutatakse lutipudelite ja elektroonikaseadmete tootmisel.
Plastijäätmete kõrvaldamise bioloogilised mõjud
Briti teadusajakirja "The Royal Society B Philosophical Transactions of B" 2009. aasta raporti kohaselt võib plastik põhjustada inimestele ja keskkonnale mitmesuguseid kahjulikke mõjusid. Plastide kemikaalid imenduvad inimkehadesse ja mõned neist ühenditest võivad muuta hormoonide struktuuri. Plastprügijäätmeid neelavad sageli meresõidukad olendid ja neis olevad kemikaalid võivad mürgitada igasuguseid elusloodusi. Ujuvad plastjäätmed võivad ellu jääda kümneid sajandeid ja häirida elupaiku, viies mikroobid edasi ja tagasi. Ehk kõige kurjakuulutavamalt võib prügilatesse maetud plast lekitada kahjulikke kemikaale põhjavette ja seega ka veevarustusse ning polükarbonaatpudelites sisalduv BPA võib saastada jooke.
Probleemi puhastamine
Plasmitööstuse pressiesindajad lükkavad ümber mõtte, et nende toodete jäätmed võivad olla kahjulikud. Sellegipoolest on teadlased pakkunud välja mitmeid lahendusi, et probleem lahendada või vastupidiseks muuta. Näiteks võib plasti käsitlemine korduvkasutatava, mitte ühekordselt kasutatava jäätmena takistada jäätmete voogu prügilatesse ja mujale. Biolagunevate plastide parem kättesaadavus vähendaks ka keskkonnale praegu tekitatavat kahju. Lõpuks võib plastide märgistamine vastavalt nende olelustsüklile inspireerida tarbijaid valima keskkonnasõbralikumaid plastiktooteid.