Sisu
Võõras elu - see on natuke veniv, kas pole? Ja kui me vaevalt võtame välismaalaste elamise ideed tõsiselt, siis kuidas saaksime siis surnuist õppida?
Noh, üks Harvardi professor arvab, et peaksime rohkem tähelepanu pöörama võõraste tsivilisatsioonide väljasuremise võimalusele. Inimkond on asetanud ebakindlasse olukorda - laadis meie planeedi tuumarelvadega ja laskis Maa kliimas aastakümnete jooksul lõhestada. Harvardsi astronoomiaosakonna juhataja Avi Loeb ütles, et sarnane käitumine võis viia kaugelearenenud tulnukate rasside kokkuvarisemiseni galaktika teistes osades.
Mida teadlased peaksid otsima
Loebi sõnul peaksid maaväliste tsivilisatsioonide märke otsivad teadlased keskenduma kaugemale vaid elusolenditest. LiveScience teatas, et Washingtonis (Humans to Mars) toimunud tippkohtumisel Humans to Mars peetud kõnes ütles Loeb, et tulnukate jahimehed peaksid otsima esemeid, mis on jäänud mineviku tsivilisatsioonide poolt maha.
"Üks võimalus on see, et need käitumismallid põhinevad tsivilisatsioonid on lühiajalised," ütles Loeb jutus. "Nad arvavad, et lühiajalised ja tekitavad ise tekitatud haavu, mis tapavad nad lõpuks ära."
Teadlased peaksid otsima tõendeid põlenud planeedipindade ja tuumasõja jäänuste kohta, mis omakorda võiks inimkonnale midagi õpetada.
"Me võime selle käigus midagi õppida," ütles Loeb. "Võib-olla õpime üksteisega paremini käituma, mitte algatama tuumasõda või jälgima oma planeeti ja veenduma, et see on elamiskõlblik nii kaua, kui suudame selle elamiskõlblikuks muuta."
Miks me vajame välismaalasi (surnud või elusad)
Loeb nimetas seda surnud tulnukate tsivilisatsioonide jäänuste otsimise kontseptsiooni futurismi järgi "kosmosearheoloogiaks". Ta väitis, et selline leid oleks üks (inim) teaduse ajaloo olulisemaid avastusi ja see võiks olla inimkonnale ettevaatlik lugu, teavitades meid sellest, mis võis tappa mineviku tsivilisatsioonid ja kuidas vältida sarnast saatust.
Teisest küljest võiks tegeliku elava tsivilisatsiooni leidmine meie rassile erineval viisil kasuks tulla.
"Meie tehnoloogia on vaid sajandi vana, kuid kui teisel tsivilisatsioonil oleks miljard aastat kosmosereiside arendamiseks, võivad nad meid õpetada, kuidas seda teha," ütles Loeb Salapärase Universumi andmetel.
Loeb ei saanud Harvardi osakonna juhatajaks ebatõenäoliste võõraste teooriate keerutamise kaudu - tal on doktorikraad. on Harvardi ülikooli biograafia põhjal kirjutanud plasmafüüsikas ja on kirjutanud ligi 700 teadusartiklit, lisaks neli raamatut. Sellegipoolest viitab üks Loebi hiljutistest väljaannetest, et tähtedevaheline objekt Oumuamua võib tegelikult olla tulnukas kosmoselaev, nii et mees kiitleb sensatsioonilise elegantsi järele.
Isegi siis, kes teab? Võib-olla võiks kustunud võõra tsivilisatsiooni leidmine meile õpetada täpselt seda, mida mitte teha.