Sisu
- Geograafiline asukoht ja ulatus
- Temperatuur ja õhuniiskus Vahemeres vs niiske subtroopiline kliima
- Sademete erinevused
- Kliimamõjud: pilk maapinnale
Maa keskmistel laiuskraadidel leebemate kliimavööndite hulka kuuluvad modifitseeritud Köppeni süsteemi alla kuuluvad klassid, mis on ülemaailmse kliima määratlemiseks kõige levinum skeem, mis on nimetatud Saksa klimatoloogi Wladimir Köppeni järgi Vahemere piirkond ja niiske subtroopiline kliima. (Teine peamine kerge keskpikkusega kliima on mere lääneranniku kliima.)
Nende kahe kliimatüübi temperatuur ja sademete mustrid erinevad märkimisväärselt, vaatamata nende suhteliselt suhteliselt leebele talvele ning need arenevad erinevates geograafilistes oludes.
Geograafiline asukoht ja ulatus
Vahemere kliima on peamiselt mandrite lääneservades, kus jahedad ookeanihoovused on üheks domineerivaks mõjutajaks. Vahepeal on niiske subtroopiline kliima enamasti mandrite vastasküljel, idaranniku ääres ja soojemate ookeanihoovustega.
Vahemere kliima katab planeedi kogu maapinna väga piiratud ala, enamasti 30–45 laiuskraadi. Need moodustavad USA lääneranniku (peamiselt Kalifornia), Lõuna-Ameerika edelaosa ja Lõuna-Austraalia ning Lõuna-Aafrika väiksema eelposti suhteliselt tagasihoidliku luhtumise. Vahemere kliima kõige ulatuslikum piirkond asub Vahemere vesikonnas, mis annab kliimavööndile oma nime.
Niiske subtroopiline kliima valitseb suuremal alal, enamasti vahemikus 20 kuni 35 laiuskraadi, kuid ulatub ekvaatori suunas umbes 15 kraadini ja pooluse suunas umbes 40 kraadini. Need on kõige ulatuslikumad Põhja-Ameerikas (Lõuna-Kesk- ja Kagu-USA) ja Aasias, kus paljudel juhtudel suunatakse põhja poole niiske mandrikliima, samuti Lõuna-Ameerikas, väiksemate rannikualade näidetega Kagu-Aafrikas ja Ida-Austraalias.
Temperatuur ja õhuniiskus Vahemeres vs niiske subtroopiline kliima
Vahemere ja niiske subtroopilise kliimaga talved on üsna leebed ja talved soojad, kuid ainult üldiselt. Niiske subtroopiline kliima on laiemalt avatud talvel külma õhu aeg-ajalt sissetungidele.
Üldiselt on talvine temperatuur selles vööndis 10 kuni 20 kraadi Fahrenheiti kraadi võrra külmem kui Vahemere kliimas.
Vahemere kliima on alamkategooriad sõltuvalt sellest, kas nad kogevad sooja või kuuma suvetemperatuuri. Niiske subtroopilise vööndi suved on samuti soojad või kuumad, kuid nende õhuniiskus on palju suurem, mis põhjustab niisket ilma, mis on üldiselt ebamugavam kui Vahemere kliimavööndite kuiv suvesoojus.
Sademete erinevused
Ehkki suvel kipub see olema haripunkt, kui on äikesepilve, mereõhu sissevoolu ja (USA-s ja Aasias) aeg-ajalt ka troopiliste tsüklonite maandumisi, on niiske subtroopilise kliima sademeid aastaringselt üsna palju. Erandiks on Aasia niiske subtroopiline tsoon, kus mussoonide mõjul tekivad kuivad talved.
Sademeid on vähem ja silmatorkavamalt hooajaliselt Vahemere kliimas, kus talvist sademeid sajab enamasti ja suveperioodid on väga kuivad.
Suve kuivus tuleneb subtroopiliste kõrguste, sademete summutamist takistavate kõrgrõhkkondade rändealade poolpealsest liikumisest. Kui need kõrgused liiguvad talvel ekvaatori poole, jäävad Vahemere kliima läänepoolsete tormiliste tormide vihmasema mõju alla.
Kliimamõjud: pilk maapinnale
Niiske subtroopilise ja Vahemere piirkonna kliima peamised erinevused väljenduvad ökoloogiliselt mitmel viisil. Niiske subtroopilise kliima rikkalik sademed toetavad ulatuslikke metsi ja märgalasid, samas kui põua suhtes tolerantsed põõsad, metsamaad ja rohumaad on rohkem levinud kuivemates Vahemere piirkondades.
Põllumajandus Vahemere kliimas peab leppima hooajaliste ja vähesete sademetega, niisketes subtroopilistes kliimates põllumehi mõjutavad aga märkimisväärsemad talvekülmad ja ilm.