Sisu
- Identifitseerimine
- Elementide perekonnad ja perioodid
- Omadusel põhinevad katsed
- Elementide klassifikatsioon
- Ajalooline perspektiiv
Periooditabel on keemia ajaloos üks olulisemaid tööriistu. See kirjeldab lühidalt kõigi teadaolevate keemiliste elementide aatomiomadusi, sealhulgas aatominumbrit, aatommassi ja elementide vahelisi suhteid. Sarnaste keemiliste omadustega elemendid on paigutatud perioodilise tabeli veergudesse.
Identifitseerimine
Elementide perioodiline tabel kirjeldab kõigi inimkonnale teadaolevate elementide aatomistruktuuri. Näiteks saab perioodilisustabelit vaadates teada, mitu elementi elektronil on ja kui palju see kaalub. Igal elemendil on oma eraldi selliste andmete komplekt; kaks elementi pole samad. Seega, kui keegi pole kindel, mis asi tal on, saab ta uurida materjali aatomistruktuuri, võrrelda seda perioodilises tabelis sisalduva teabega ja tuvastada materjali, sobitades selle tabelis sisalduva elemendiga samade andmetega.
Elementide perekonnad ja perioodid
Perioodilise tabeli elemendid on rühmitatud teatud perekondade ja perioodide kaupa (vertikaalsed ja horisontaalsed read). Iga perekonna või perioodi elementidel on sarnased või erinevad omadused. Seega on tabel kiire viide sellele, millised elemendid võivad keemiliselt käituda samamoodi või millised võivad olla sarnase massi või aatomistruktuuriga.
Omadusel põhinevad katsed
Perioodilises tabelis sisalduv teave (näiteks aatommass ja millised elemendid on sarnased) annab teadlastele teada, kuidas elemendid on aatomiliselt kokku pandud ja kuidas nad käituvad. Kui teadlased on nendest andmetest aru saanud, saavad nad neid katsetes rakendada. Need katsed võivad olla midagi nii lihtsat kui vesiniku ja hapniku ühendamine vee saamiseks või need võivad olla sama dramaatilised kui vesinikupommi tegemine.
Elementide klassifikatsioon
Periooditabeli abil saab tuvastada inimkonna poolt juba avastatud asja. Kui aga leitakse uus aine, saab uue materjali klassifitseerimiseks võrrelda uue aine aatomistruktuuri tabeli elementidega. Teadlased saavad tabeli andmeid kasutada, et välja selgitada, kuidas uus aine võib käituda või millised elemendid võivad uue võrdluse kaudu uuele ainele sarnased olla.
Ajalooline perspektiiv
Teadlased saavad perioodilise tabeli teabe abil teada saada, millal elementide suhtes on mingil viisil reageeritud. Näiteks kui teadlased teavad, et elemendi põhivormis on teatud arv neutroneid, siis nad teavad, et elemendiga peab midagi juhtuma, kui tegemist on isotoobiga (aatom, millel on sama arv prootoneid, kuid erinev arv neutroneid) kui põhielement) avastatakse. Nad ei pruugi täpselt teada, mis tingis isotoobi tekkimise, kuid nad võivad kindlalt teada, et midagi siiski toimus. See annab ajaloolise perspektiivi.