Sisu
Vääveldioksiid on gaas, mida eraldavad nii inimesed kui ka looduslikud allikad. See on värvitu gaas, millel on terav, ärritav lõhn ja maitse. Vääveldioksiidi kasutatakse paljudes tööstusprotsessides, näiteks keemilises ettevalmistamisel, rafineerimisel, tselluloosi valmistamisel ja lahustiga ekstraheerimisel. Lisaks kasutatakse seda toidu valmistamisel ja säilitamisel tänu oma võimele takistada bakterite kasvu ja puuviljade pruunistumist.
Inimressursid
Vääveldioksiidi heitkoguste peamiseks allikaks on fossiilsete kütuste nagu kivisüsi, nafta ja maagaas põletamine. Eelkõige söeküttel töötavad elektrijaamad on peamised vääveldioksiidi allikad ning söe põletamine moodustab 50 protsenti aastasest heitkogusest, nagu on selgitatud troposfääri heitkoguste seire Interneti-teenuses (TEMIS). Lisaks moodustab õli põletamine veel 25–30 protsenti. Vääveldioksiidi heitkogused eralduvad peamiselt fossiilkütuseid põletavates elektrijaamades toodetud elektri tagajärjel. Tööstusprotsessidest eralduvad täiendavad väiksemad vääveldioksiidi allikad. Nende hulka kuulub maagi kaevandamine maagist ja kõrge väävlisisaldusega kütuste põletamine vedurite, suurte laevade ja muude teede jaoks kasutatavate seadmetega.
Looduslikud allikad
Vulkaanipursked eraldavad õhku suures koguses vääveldioksiidi. Ühe purse ajal vabanevad tohutud vääveldioksiidi kogused võivad olla piisavad globaalse kliima muutmiseks. Samamoodi eraldavad kuumaveeallikad atmosfääri vääveldioksiidi. Vääveldioksiidi saab toota isegi vesiniksulfiidi reageerimisel õhus oleva hapnikuga. Vesiniksulfiid eraldub soodest ja piirkondadest, kus toimub bioloogiline lagunemine.
Vääveldioksiidi heitmete tervisemõjud
Vääveldioksiidi vormis õhusaastel võib olla kahjulik mõju inimeste tervisele. Selliste mõjude hulka kuuluvad hingamisprobleemid, eriti astmaatikute puhul, samas kui lühiajaline kokkupuude võib põhjustada rinnus surumist ning köha ja vilistavat hingamist. Pidev kokkupuude vääveldioksiidiga on seotud kopsukaitse muutuste ja olemasolevate kardiovaskulaarsete haiguste süvenemisega.
Keskkonnamõjud
Vääveldioksiidi kõige levinum keskkonnamõju on happelise vihma teke. See tekib siis, kui vääveldioksiidi heitkogused ühinevad atmosfääri veeauruga, moodustades väävelhappe, mis langeb maapinnale happevihmana. Hapuvihm võib hapestada jõgesid ja järvi, tappes lisaks puude ja taimede kahjustamisele ka veeorganisme. Lisaks on vääveldioksiid tahkete osakeste peamine eelkäija, mis halvendab õhukvaliteeti.