Sisu
Sir Isaac Newton avastas esmakordselt massi ja mateeria vaheliste suhete aluseks olevad füüsilised põhimõtted 1600. aastate lõpus. Tänapäeval peetakse massi mateeria oluliseks omaduseks. See mõõdab ainesisaldust objektis ja kvantifitseerib ka objekti inertsuse. Kilogramm on massi standardne mõõtühik.
Mass ja kaal
Kui massi mõõdetakse kilogrammides, ühikuna, mida kasutatakse ka kaalu jaoks, on massi ja kaalu erinevus. Objekti mass (w) on määratletud selle massi (m) ja raskuskiirenduse (g) ning valemi w = mg abil. See tähendab, et kui raskusjõud muutub, muutub ka objekti kaal. Näiteks isegi kui teie mass püsib muutumatuna, on teie mass Maal kuus korda suurem kui teie kaal oleks Kuul, millel on nõrgem gravitatsiooniline tõmme.
Inertsia
Galileo postuleeris inertsuse kontseptsiooni esmakordselt 17. sajandil ja oma esimeses liikumisseaduses arendas Sir Isaac Newton edasi Galileo tähelepanekuid. Esimese seaduse kohaselt jätkavad liikuvad objektid ilma välise jõu sekkumiseta sirgjoonel sama kiirusega liikumist. Puhkeobjektid seevastu jäävad puhkeolekusse, kui väline jõud neid ei liiguta. Seda kalduvust liikumismuutustele vastu seista nimetatakse inertsiks ja see on otseselt seotud objekti massiga. Mida massiivsem on objekt, seda enam talub ta muutusi liikumises.
Hoog
Hoog saabub objekti liikumisel ja seda saab ühest objektist teise üle viia, kui need kaks põrkuvad. See on massi ja kiiruse kombinatsioon ning sellel on suuna kvaliteet, mis näitab objekti liikumise suunda. Massi ja impulsi vahel on otsene seos, mis tähendab, et mida suurem on objekti mass, seda suurem on selle hoog. Objekti kiiruse suurendamine suurendab ka hoogu.
Kiirendus
Kui väline jõud mõjub objektile, on objekti liikumise muutus otseselt seotud selle massiga. See liikumise muutus, mida nimetatakse kiirenduseks, sõltub objekti massist ja välise jõu tugevusest. Jõu (F), massi (m) ja kiirenduse (a) suhet kirjeldatakse võrrandis F = ma. See võrrand tähendab, et kehale mõjuv uus jõud muudab kiirust ja vastupidi, kiiruse muutus loob jõu.