Tõenäosuse meetodid

Posted on
Autor: Robert Simon
Loomise Kuupäev: 21 Juunis 2021
Värskenduse Kuupäev: 15 November 2024
Anonim
Tõenäosuse meetodid - Teadus
Tõenäosuse meetodid - Teadus

Sisu

Tõenäosuse leidmine on statistiline meetod sündmuse toimumise tõenäosusele numbrilise väärtuse määramiseks. Igal statistilisel katsel on kaks tulemust, ehkki võib juhtuda kas üks või mõlemad tõenäolised tulemused. Tõenäosuse väärtus on alati nullist üheni ja tõenäosuse summa peab alati võrduma ühega.


Klassikaline meetod

Tõenäosuse määramise klassikalist meetodit kasutatakse juhul, kui kõik tõenäolised tulemused on ette teada ja kõik tulemused on võrdselt tõenäolised. Klassikalise tõenäosusmeetodi parim näide on stantsi valtsimine. Kuuepoolse stantsi korral on kuus võimalikku tulemust teile juba ette teada ja on sama tõenäoline, et veeretate ühe, kui on see, et te veeretate kuue.

Suhtelise sageduse meetod

Suhtelise sageduse meetodit kasutatakse juhul, kui kõik tõenäolised tulemused pole ette teada ja kõik tõenäolised tulemused pole võrdselt tõenäolised. See meetod kasutab sarnast statistikat eelmisest, kuid sarnasest juhtumist. Suhtelise sageduse meetodi kasutamise näide oleks poeomanik, kes esitab tellimusi eelmiste aastate müügi põhjal. Klassikalise meetodi rakendamiseks vajalik teave pole saadaval, kuid sama usaldusväärne teave on.


Subjektiivne meetod

Subjektiivset meetodit kasutatakse juhul, kui kõik tõenäolised tulemused ei ole ette teada, kõik tõenäolised tulemused pole võrdselt tõenäolised ja varasemate katsete kohta pole saadaval sarnaseid statistilisi andmeid. See meetod põhineb arvamusel, varasematel kogemustel või teadmistel, mistõttu seda nimetatakse subjektiivseks meetodiks. Pärast tulemuse ennustamist saate selle meetodi juurde tagasi pöörduda ja andmeid täpsustada.

Tõenäosuste kasutamine

Tõenäosusi saab kasutada riski hindamiseks nii kindlustuse kui ka sündmuste tõenäosuse mõttes. Tõenäosust saab kasutada ka ohustatud liikide ja väljasuremise tõenäosuse hindamiseks. Ilmaennustamine kasutab ka tõenäosusi. Tõenäosusi saab esitada verbaalselt, numbritega, tabelite või graafikute, diagrammide või mudelitega ning algebralistes lausetes. Tõenäosuste mõistmisel on igasuguste sündmuste tõenäosuse mõistmiseks palju võimalusi.