Milliseid veekogusid on Tundras?

Posted on
Autor: Robert Simon
Loomise Kuupäev: 22 Juunis 2021
Värskenduse Kuupäev: 16 November 2024
Anonim
Milliseid veekogusid on Tundras? - Teadus
Milliseid veekogusid on Tundras? - Teadus

Sisu

Ligi 20 protsenti Maa pinnast peetakse põhja-tundra osaks - laiaks, külmaks piirkonnaks, mis ümbritseb põhjapoolust 55–70 kraadi põhjalaiusel. Lisaks Põhja-Jäämerele asusid meie planeetides põhjapoolseimas elupaigas maailma tipus mitmed suuremad veekogud.


Aasia veed

Asias asuvad põhjaveed moodustavad suure osa mandrite transpordi- ja kaubandustööstusest, hoolimata külmadest ilmast ja ohtlikest keskkondadest, mida need mered sageli tekitavad. Kara meri asub Siberist põhja pool ning seda eraldab Euroopa Barentsi merest läände Kara väin ja Novaja Zemlja. See suhteliselt väike veekogu püsib igal aastal kuni üheksa kuud külmutatud, erinevalt Põhja-Aasia soojemast veest idas. Suhteliselt madal Laptevi meri, algselt nimetatud Nordenskjöldi mereks, jääb samuti suurema osa aastast jäätumatuks, nagu ka Ida-Siberi meri, välja arvatud august ja september. Tšuktši meri sai nime venelaste jaoks, kes elavad läänekalda vee ääres, ning koos Beringi väina ja merega eraldab see ka Venemaa Alaskast.

Euroopa veed

Gröönimaad ja Islandit eraldab Taani sirge, enam kui 300 miili pikkune navigatsioonikäik, mis viib jäämägesid lõuna poole Atlandi ookeani. Gröönimaa meri asub põhja pool, mis laieneb ida pool Arktika ja Atlandi ookeani vahel enne sulandumist Norra ja Barentsi merega. Gulf Streami hargnenud Norra vool surub sooja vett Norra merre, et sellest saaks üks kõige produktiivsemaid püügipiirkondi Maal, ja Põhja-Atlandi triiv ulatub Barentsi merre, et hoida neid alasid enamiku jäävabadena. aastal.


Põhja-Ameerika veed

Beauforti meri asub Alaska Barrow, Prints Patricku saare edelaserva ja Canadase loodeterritooriumi põhjaranniku vahel. Selle isoleeritud veekogu põhja- ja keskosa jäävad aastaringselt külmunuks ja on inimestest praktiliselt puutumatud. Ida pool asub Amudseni laht ja McClure'i väin. Kaugemal idas, üle Nunavuti arktilise territooriumi, on Hudsoni lahe piirkond, mis koosneb Foxe'i basseinist ja viib Põhja-Jäämereni; Hudsoni sirge, mis viib Atlandi ookeani ja on suuruselt teine ​​laht Maa peal. Hudsoni laht on üsna madal ning selle kaguosas on mitu saart ja palju väiksem James Bay. Põhjapoolsetesse piirkondadesse jäävad Baffini laht ja Davise sirge ning idas on Labradori meri, mis eraldab Kanada ja Gröönimaad veekogudest.