Sisu
Ladina juurtest tõlgituna tähendab sõna "litosfäär" "kivisfääri". Maakera litosfäär hõlmab kivimit, mis moodustab maakoore pinnakihi ja ulatub all vahevöö alguseni. Mandrialade 200 kilomeetri (120 miili) sügavusele jõudes on litosfäär habras ja ümbritseva kivimi tiheduse ja temperatuuri kõikumise tõttu pidevalt muutuv.
Litosfäär
Maa kolmest kihist - sisemisest südamikust, vahevööst või keskmisest kihist ja pinna väliskestast - hõlmab litosfäär maakoort ja vahevöö ülemist osa. Mandri litosfäär on paksem maailmas. Ookeani all on litosfäär õhem, ulatudes allapoole vaid umbes 100 kilomeetrit (60 miili).
Litosfääri tihedus
Litosfääri tihedus varieerub sõltuvalt temperatuurist, sügavusest ja vanusest. Ligikaudu 50 kilomeetri (30 miili) kaugusel Maa pinnast ulatuvad tiheduse mõõtmised 200 000 naela ruut tolli (13 790 baari) kohta. Ülaltoodud kooriku ja vahevöö tõttu avalduva rõhu tõttu suureneb litosfääri tihedus nii ümbritseva kivimi vanuse kui ka sügavuse suurenemisel.
Temperatuur
Litosfääri temperatuur võib ulatuda kooriku temperatuurist null Celsiuse kraadini (32 kraadi Fahrenheiti järgi) kuni vahevöö temperatuurini 500 kraadi Celsiuse järgi (932 kraadi Fahrenheiti). Kombineerituna litosfääri sügavamates kihtides leiduva rõhu ja tihedusega põhjustavad kõrged temperatuurid kivimi sulamist ja pinna all voolamist - see on maakera tektoonilise ja seismilise aktiivsuse võtmetegur.
Ookeani litosfäär
Ookeanilise litosfääri suhtes kehtivad samad füüsikaseadused nagu mandriosa litosfäärile, ehkki ookeanilise litosfääri tihedus sõltub rohkem ülemise vahevöö paksusest kui pinnakoorikust. Tihedama ookeanilise litosfääri vajumine või "subduktsioon" vähem tihedate kihtide all võib põhjustada tugevaid maavärinaid, näiteks selliseid, mis toimuvad Vaikse ookeani ääres.