Sisu
- Ookeanihoovuste määratlus
- Ookeanihoovuste mõju
- Ookeanihoovuste tüübid
- Millised inimtegevused kasutavad ookeanihooldeid?
- Kliimamuutuste mõju ookeanihoovustele
Maailma ookeanid on dünaamilised, tohutu hulga veevoolude ja güreenide liikumisega. Need voolud mängivad Maa elus suurt rolli.
Sellisena tunnevad inimesed ookeanihoovuste mõju otse.
Ookeanihoovuste määratlus
Kaasaegne ookeanihoovuste määratlus kirjeldab pidevalt voolava ookeanivee liikumist. Paljud sellised ookeanihoovused on pinnatuulte põhjustatud pinnavoolud. Veevoolu mõjutavad ka muud tegurid, näiteks temperatuur ja soolsus.
Määratlus kujutab voolusid ka omamoodi konveierilindina, mis viib sooja vett troopikast külma pooluseni ja sealt edasi külma poolusest tagasi troopikasse. See liikumine ja temperatuurimuutus mõjutavad suuresti Maa kliimat.
Ookeanihoovuste mõju
Ookeanivoolude mõju maakerale on märkimisväärne ja kaugeleulatuv. Ookeanihoovused reguleerivad Maa kliimat ja kompenseerivad planeedi pinda tabanud päikeseenergia kiirguse erinevust.
Sellisena veevool jaotab soojust. Ookean neelab suurema osa päikesekiirgusest Maal, vastupidiselt atmosfäärile ja maale. Maa kliimat reguleerib see soojusjaotus ja seetõttu on see mõõdukas.
Ookeanihoovuste tüübid
Pinnavoolud on tuulest põhjustatud ookeanihoovused, mis esinevad ookeani ülemistes osades. Pinnavoolud mõjutavad soojuse ja magevee ringlust. Kuni tuul liigutab pinnavoolusid, mõjutab Coriolise jõud nende liikumissuunda.
Golfi hoovus on kuulus tüüp läänepoolne piirvool, kiire pinnavool, mis liigub põhjapooluse poole piki Põhja-Ameerika idaserva. Seejärel liigutakse mööda Euroopa lääneserva lõunasse. Golfi hoovus modereerib Euroopa temperatuure.
Idapoolsed piirvoolud ei ole nii kiired kui läänepoolsetel piirvooludel. Need on tavaliselt madalamad ja laiemad ning nad viivad külma vett troopilistesse piirkondadesse. Üks näide idapoolse piirvoolu kohta on California praegune.
Gyres on pinnavoolud, mis tsentreeruvad ookeani vesikondades. Need tohutud voolud pöörlevad põhjapoolkera päripäeva, lõunapoolkeral aga vastupäeva.
Millised inimtegevused kasutavad ookeanihooldeid?
Inimesed on ajaloo jooksul ookeanihoovustele toetunud tohutult erineval viisil. Inimeste ellujäämine võlgneb palju ookeanihoovustele, ilma milleta ei pruugi Maa elada. Ookeani hoovused reguleerida kliimat ja vältida selle muutumist liiga ekstreemseks.
Inimesed on ookeanihoovusi kasutanud uurida Maad. Ookeanihoovused mõjutavad laevandust, kaubandus- ja harrastuskalapüüki ning laevade meelelahutuslikku navigatsiooni. Voolude värskendatud teabe omamine on otseselt seotud sellega, kui ohutult saavad inimesed rannikut dokkida või mere ääres liikuda.
Ookeanihoovused mängivad rolli reostuse jaotus, näiteks naftareostus. Nafta ja kütus kipub jääma ookeani pinnale, nii et voolu tundmine aitab kindlaks teha, kuhu selline reostus võib liikuda.
Ohutustoimingud näiteks päästjad kasutavad voolusid, et aidata merest kadunud inimesi või muid objekte otsida. Ujujad peavad harjutama ookeanihoovusi, et vältida loodete ja muude ohtude tekkimist.
Kliimamuutuste mõju ookeanihoovustele
Teadlased uurivad ookeani hoovusi mitte ainult äri- ja puhkevajadustega inimeste abistamiseks, vaid ka selleks, et mõõta, kuidas muutuv kliima võib neid mõjutada. Arvestades ookeanihoovuste rolli kliimas, on see muutunud ülioluliseks uurimisviisiks.
Polaarjää sulades jahutab see ookeanivett, mis võib mõjutada ookeani hoovusi. Külm Atlandi ookean tähendaks näiteks külmemat Euroopat. See võib voolu aeglustada, põhjustades muid efekte, näiteks a India mussooni puudus, samuti ookeani ja mereelu kehvem segunemine.
Kliimamuutuste teine mõju on tuule mõju suurenemine, kui merepinna temperatuur tõuseb. Suurema tuuleenergia tõttu viib see voolude laiemaks. See omakorda tekitab voolus rohkem pööriseid, mis võivad mõjutada nii inimtegevust kui ka mere toiduahelat.
Kuna teadlased saavad rohkem teada kliimamuutuste mõjust ookeanihoovustele, aitab satelliittehnoloogia ja muud seirevormid aidata inimestel kavandada pikaajalisi kliimamuutusi.