Sisu
- Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine
- Veeringe ja jõe ökosüsteemide häirimine
- Pinnase erosioon
- Globaalne soojenemine
Raadamine ja metsade seisundi halvenemine tekitavad ökoloogilisi probleeme igas maailma piirkonnas. Raadamine toimub kiires tempos, eriti troopilistes piirkondades, kus igal aastal raiutakse miljoneid aakreid. Ülejäänud metsad kannatavad ka reostuse ja valikuliste raietööde tõttu, mis kahjustavad kohalike ökosüsteemide terviklikkust. Metsade hävitamine mõjutab ka lähiümbruse pinnase ja vee kvaliteeti ning võib kahjustada mitme ühendatud ökosüsteemi bioloogilist mitmekesisust.
Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine
Metsade seisundi halvenemise kõige olulisem mõju on elupaikade kadumine, mis põhjustab liikide kadu. Metsad on planeedi bioloogiliselt kõige mitmekesisemate ökosüsteemide hulgas. Üle pool kõigist maismaaliikidest elab vihmametsades, kus on kõige suurem raadamissurve. Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine võib toimuda ka valikulise metsaraie ajal, kuna üksikud liigid võivad teatud puutüübi kadumise või raietööde olemasolu suhtes olla talumatud. Metsade liikide kadu võib levida ümbritsevatesse ökosüsteemidesse, kuna toiduahelad ületavad sageli ökosüsteemi piire.
Veeringe ja jõe ökosüsteemide häirimine
Aurustumine tähendab vett, mis aurustub metsast tagasi atmosfääri, suurendades sademete arvu läheduses asuvates ökosüsteemides. Metsakadu häirib seda tsüklit, põhjustades vähem sademeid ja põhjustades ümbritsevatel aladel kuivemaid olusid, mis mõnikord põhjustab põuda. Samuti hoiavad metsad sademete eest niiskust, võimaldades sellel veelaudu laadida ja reguleerides veevoolu jõgedesse ja muudesse veeteedesse. Metsade kaotamine põhjustab sageli suurenenud üleujutusi ja sette erosiooni jõgedesse, häirides jõgede ökosüsteeme.
Pinnase erosioon
Metsad sisaldavad eriti rikast mulda, mis on pikema aja jooksul saanud orgaanilist materjali. Metsa hävitamisel puutub muld päikese kätte, mis põhjustab selle toitainete kaotust. Tugevate vihmade ajal pestakse kuiv pinnas juurekonstruktsioonide puudumise tõttu maas ära. Kui pinnas on mingist piirkonnast kadunud, võib metsa taastamine või maa kasutamine muuks tootmiseks olla väga keeruline.
Globaalne soojenemine
Raadamine on inimese põhjustatud süsinikdioksiidi heitkoguste peamine põhjus, mis põhjustab globaalset soojenemist. Kõik metsad sisaldavad suures koguses süsinikku. Nende hävitamisel eraldab metsaaine põletamine või lagunemine selle süsiniku atmosfääri süsinikdioksiidi kujul. Süsinikdioksiid on kasvuhoonegaas, mis neelab atmosfääris päikesesoojust. Seetõttu viib atmosfääri süsihappegaasi kõrgem kontsentratsioon soojema kliimani. Globaalne soojenemine ohustab kogu maailmas ökosüsteeme ja bioloogilist mitmekesisust.