Sisu
- TL; DR (liiga pikk; ei lugenud)
- Õhusaaste
- Bioloogilise mitmekesisuse mõjud
- Põhjavee reostus
- Mulla viljakuse mõjud
- Visuaalsed ja tervisemõjud
Aastakümnetel enne seda, kui valitsuse määrused prügilate kohta kehtestati, võidi kõik ja kõik maetud maa alla vanasse prügimäele, millest mõned võivad ikkagi lasta mürgiseid kemikaale või muid ohtlikke materjale maakera. Maetud orgaaniliste materjalide lagunemisel eraldavad nad metaani, mis on tugev kasvuhoonegaas, mis aitab kaasa globaalsele soojenemisele.
TL; DR (liiga pikk; ei lugenud)
Maetud prügilad ja prügimäed muutuvad hilisematel aastatel sageli äärelinna kodukohtadeks, teadmata inimestele, kes neis elavad. Prügilatel on eristatav mõju õhusaastele, loodusele, maale ja inimestele. Selle piirkonna pinnas võib olla kemikaalide või ohtlike ainetega küllastunud
Õhusaaste
Ligikaudu kaks kolmandikku prügilajäätmetest sisaldab kodumajapidamiste, ettevõtluse ja tööstuse biolagunevaid orgaanilisi aineid. Selle materjali lagunemisel eraldub see metaangaasi. Tugeva kasvuhoonegaasina hõivab metaan atmosfääris kuni 20 korda rohkem soojust kui süsinikdioksiid, väidab EPA. Ühendkuningriigis toodab suur osa prügilate metaanist elektrit, mille kõrvalsaadus on süsinikdioksiid, millel on nõrgem globaalse soojenemise mõju. Prügilaid ümbritsev õhk lõhnab sageli lagunevate orgaaniliste jäätmete tõttu ebameeldivalt.
Bioloogilise mitmekesisuse mõjud
Rumeenia keskkonna- ja metsandusministeeriumi andmetel tähendab prügila väljaarendamine umbes 30–300 liigi kadumist hektari kohta. Muutused toimuvad ka kohalikes liikides: mõned imetajad ja linnud asendatakse prügist toituvate liikidega, näiteks rotid ja varesed. Samuti toimuvad taimestiku muutused, sõltumata prügila kestusest, kuna mõned taimeliigid asendatakse teistega.
Põhjavee reostus
Vihma sattudes prügilatesse lahustuvad orgaanilised ja anorgaanilised koostisosad, moodustades põhjavette väga toksilisi kemikaale. Nende kemikaalide kaudu loputatav vesi koguneb prügila alusesse ja sisaldab tavaliselt palju mürgiseid metalle, ammoniaaki, mürgiseid orgaanilisi ühendeid ja patogeene. See võib põhjustada kohaliku põhjavee tõsist saastumist. Veelgi ohtlikumad, see segu tekitab tavaliselt suure bioloogilise hapnikutarbe, mis tähendab, et see võib vett kiiresti hapnikust vabastada. Kui või kui mürgised kemikaalid jõuavad jõgedesse või järvedesse, võib see põhjustada veeorganismide surma.
Mulla viljakuse mõjud
Mürgiste ainete ja laguneva orgaanilise materjali segu võib mõjutada prügilat ümbritsevate alade mulla kvaliteeti. See võib ühendada mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kuna kohaliku taimestiku kasv võib lakata ja püsivalt muutuda.
Visuaalsed ja tervisemõjud
Prügilad on elanikega sageli ebapopulaarsed, neid nimetatakse sageli “Pole mu tagahoovis” või NIMBY-sid. Prügilad mõjutavad loodusmaastikku: nad haisevad, on räpase ilmega ja muutuvad bakterite kasvulavaks. Prügilatega kaasnev lõhn, liiklus, müra ja kahjurid võivad majahindu langetada. Prügilaid ümbritsevate kahjurite arvu suurenemise tõttu muutuvad haigused muudeks kahjulikeks tervisemõjudeks, näiteks sünnidefektid, vähk ja hingamisteede haigused, mis on seotud ka prügilatega kokkupuutumisega.