Sisu
Nafta sattumisel veekeskkonda võib see kahjustada veepinnal, selle ümbruses ja all elavaid organisme nii keemilise mürgisuse kui ka metsloomade katmise ja lämmatamise kaudu. Sellel on nii lühiajaline kui ka pikaajaline mõju mere toiduvõrgu kõikidele osadele, sealhulgas pikaajaline kahjustus pesitsemis- ja rändeelupaikadele, mis mõjutab tulevasi mereelupõlvkondi. Lühiajalised mõjud sõltuvad keskkonna tüübist, õli kogusest, lainete ja ilmastiku mõjust ning õli tüübist: kerge, keskmine või raske.
Avamere ja rannikuveed
Kiskjate kadumine avaldab ökosüsteemidele järkjärgulist mõju ning avamerel on merepinnast kõige tundlikumad liigid. Kuna enamus õlisid hõljub, on kõige rohkem mõjutatud olendid pinnapealsed röövloomad, näiteks merisaarmad ja linnulinnud. Riikliku ookeani- ja atmosfääriadministratsiooni uuringud on tuvastanud, et õli hävitab karusnaha ja sulgede vett tõrjuvad omadused ning nende võime sooja õhu lõksu jäämiseks, kui need kaetakse ja mattuvad. Selle tagajärjel võivad mereimetajad ja linnulinnud kaotada ujuvuse ja surra hüpotermiasse. Kui nad seda neelavad, võib see põhjustada neeru-, maksa- ja kopsukahjustusi. Bentilised liigid, nagu näiteks merevetes leiduvad roomajad ja kalad, võivad samuti õli sisse võtta ning kannatada organite ja reproduktiivkahjustuste all ning võivad õli toksiine edastada röövloomadele, kes neid söövad. Kui kiskjad puuduvad, suureneb kalade praadimisarv ja hävitab karjatajad, mis hoiavad vetikate kasvu kontrolli all. See võimaldab lopsakatel vetikamattidel kasvada ja lagunedes veest väärtuslikku hapnikku võtta, tuues teisi ökosüsteemi loomi.
Madalad rannikuveed
Selgrootud, nagu meretähed ja korallid, mängivad olulist rolli ookeani ökosüsteemides, kus nad toimivad nurgakiviliikidena või vundamendiliikidena. Keystone liigid on need, mis pakuvad olulist lüli toiduahelas, mõjutades nii röövloomi kui ka röövloomi, ning vundamendiliigid nagu korall loovad ja säilitavad elupaiga teistele liikidele. Kuna Washingtoni saare rannikuvetest kaotas vaid üks meretähe liik, liikusid rannakarbid kiiresti sisse ja tõrjusid teised liigid välja, muutes drastiliselt ökosüsteemi. Korallid, meritähed ja mererohi elavad kõik madalas rannikuvees ning naftareostus võib neid katta ja lämmatada. Meretähti katavad pisikesed karvasarnased nibud, mis aitavad vett oma veresoontesse transportida. Kui tsiliaadid ja siseorganid saavad õliga kaetud, võib see põhjustada meritähe funktsiooni halvenemist ja surma. Piirkondades, kus nahal on lastud korallil settida, nagu hiljutine leke Mehhiko lahes, võib see vähendada fotosünteesi, põhjustada kudede kahjustusi ja põhjustada isegi surma. Pikaajalisi mõjusid on veel kindlaks tehtud, kuid ilma tervisliku korallriffideta võib laht kaotada paljud liigid, mis sõltuvad rifist toidu ja kaitse osas.
Rannajooned
Naftareostuse kõige ulatuslikum kahju on kaldajoonte lähedal. See on ala, mida kasutatakse järgmise põlvkonna mereelustike pesitsus- või paljunemiskohana. Paljud liigid veedavad suurema osa oma elust merel, kuid peavad minema kaldale, et aretada või sünnitada. Merikilpkonnadele ja mereimetajatele võib kahjustada õli, mida nad satuvad vees või rannas, kus nad sünnitavad. Õli võib kahjustada mune või kutsikaid ja need ei õnnestu korralikult areneda. Uued noored võivad õlitada, kui nad õlise ranna kohal ookeani poole küürivad. Merikilpkonnade arvu vähenemine võib mõjutada isegi selle kasvulava tervist, näiteks Florida merikilpkonna liivarannad ja luited. Mis tahes munadeta munarakud pakuvad suurepärase toitainete allikat luitetaimestikule. Kui taimed muutuvad tugevamaks ja tervislikumaks, aitavad nende juurtesüsteemid liiva paigal hoida, vähendades erosiooni ja tugevdades seda olulist ökosüsteemi.
Mangroovid / soolamarjad
Üks merekeskkonna muutustest kõige tundlikumaid elupaiku on mangroovimets. Õlireostus, mis katab mangroovipuude avatud juured, võib õhku hingavad poorid ehk läätsed kinni panna ja puid lämmatada. Mangroovijuured stabiliseerivad sette ja takistavad rannajoonte erosiooni, hoides sette ladestumist lähedalasuvate angerjarohuteedele või korallriffidele. Need pakuvad puhverlaineid sisemaale ka laastavate orkaanituulte ja tormihoogude korral. Mangroovimetsad ja soo sood pakuvad olulist elupaika rändlindudele ning lasteaia ala kaladele ja krevettidele. Naftareostuse tagajärjel võib surma saada kogu mangroovikeskkond, millel on rängad tagajärjed mitte ainult mereelule, vaid ka inimestele, kes elavad nende kaitsvate ökosüsteemide läheduses.