Hüdrosüsteem kasutab masinate käitamiseks hüdraulilist vedelikku või traktori vedelikku. Hüdraulikavedelikule avaldatakse survet, kuna see läbib väikseid voolikuid. Selle rõhu poolt vedelikule avaldatav jõud juhib masinaid. Hüdrosüsteem kasutab mitmesuguseid ventiile ja torusid, et suruda hüdraulikavedelik läbi masina. Hüdrauliline pilootventiil on masina osa, mis juhib masinast läbi liikuva hüdraulikavedeliku kõrgsurvet ja reguleerib teiste ventiilide tööd.
Hüdraulikaseadmete ventiile nimetatakse tavaliselt pilootventiilideks. Need klapid võivad olla rõhuregulaatorventiilid, solenoidventiilid või tagasilöögiklapid. Pilootventiil toimib avatud ja suletava lülitina, mis võimaldab hüdraulikavedeliku suunamist teistesse ventiilidesse. Kui vedelik jõuab teistesse ventiilidesse, viib klapi nõuetekohase töö tagamiseks lõpule hüdraulilise protsessi teine osa.
Pilootventiilid on tavaliselt kahe või kolme portventiiliga ja neil on hüppa või libisev kujundus. Hüppakujundus on lihtsalt avaga ketas, mis avaneb ja sulgub. Lükand- või poolkujunduses kasutatakse metallvõlli ja vedru. Kui võllile rõhk suureneb, surub vedrud ja avab ventiili. Poppeti poolt kavandatud juhtventiile peetakse otsese toimega ventiilideks, kuna klapi avamiseks pole vaja minimaalset rõhku. Pool- või libisevat ventiili peetakse kaudse toimega ventiiliks, kuna enne pooli liikumist peab olema teatud rõhk.
Hüdraulilistel juhtventiilidel on eelnevalt kindlaksmääratud rõhuseade, mis sõltub piloodi ventiili avanemisest ja sulgemisest. Kui rõhk koguneb pilootventiili ümber, määrab rõhuandur, millal ventiil peaks avanema. Seejärel laseb pilootventiil hüdraulikavedeliku teistesse ventiilidesse, kuni rõhuseade on maksimaalsest rõhust madalam. Sekundaarsed klapid sõltuvad täielikult kontrollklapist. Kui piloot mingil viisil puruneb või talitlushäireid saab, muutub kogu hüdrosüsteem kasutamiskõlbmatuks.