Loomad ja nende kohanemised okasmetsas

Posted on
Autor: John Stephens
Loomise Kuupäev: 2 Jaanuar 2021
Värskenduse Kuupäev: 22 November 2024
Anonim
Darwin’s evolution is a Myth! Message from Ancient Aliens (Elohim of the Bible)!
Videot: Darwin’s evolution is a Myth! Message from Ancient Aliens (Elohim of the Bible)!

Sisu

Leitud kohtades Carolinasest Alaskani ja kogu maailmas, on okaspuumetsad palju lohutumad kui parasvöötme või troopilised metsad. Vaatamata suhteliselt madalale tootlikkusele või võib-olla just selle tõttu on paljud loomad neis ökosüsteemides eluks kohanenud.


Metsatulekahjud

Metsapõlengud võivad tabada mis tahes metsaalasid ja okaspuumetsad pole erand. Okasmetsade metsatulekahjude regulaarsus on mõnel organismil võimaldanud nende sündmustega kohaneda. Koorimardikaid tõrjub puude looduslik kaitse. Kui aga puu on tulekahjus kahjustatud, kasutavad kooremardikad seda võimalust rünnata. Kui kooremardikad hakkavad vohama, sööstavad neid omakorda metsa rähnid.

Kamuflaaž ja värvimuutus

Lumekannad eelistavad elada tihedates okasmetsades ja neil imetajatel on välja kujunenud ainulaadne kohanemine: nende karusnaha värvuse muutumine hooajaliselt. Soojematel kuudel on lumikellukedel pruun karusnahk, mis maskeerib neid metsaaluse surnud lehtede ja okste sees. Talvekuudel kasvavad jänesed valgest karusnahast, mis aitab neil sulanduda lumme, mis võib metsapõrandat katta. Ermine ja ptarmigan on veel kaks okaspuumetsa, kes teadaolevalt muudavad oma värve vastavalt aastaaegadele.


Kõikvõimsad sööjad

Kuna toiduvõimalused on okasmetsas mõnevõrra hirmul, on paljud seal elavad loomad kohanenud sööma kõike, mis igal ajahetkel saadaval on, silmapaistvaim näide on ahm. Ahmad on visad kiskjad, kuid söövad suvekuudel ka taimi ja marju. Samuti on teada, et nad veavad tarbimiseks kaasa näiteks karpkala, näiteks karibu pea või rümba. Kaljukitsed kasutavad toidu varjamiseks ja tiheda ehitamiseks mõnikord allapoole okaspuid.

Talveunevad loomad

Okasmetsad on koduks ka paljudele talvitunud loomadele. Lisaks arvukatele karumeeliikidele, kes neis metsades teadaolevalt talvituvad, veedavad puukonnad ka külmad kuud täiesti uinunud. Tegelikult lähevad need konnad nii külmaks, et ligi 75 protsenti nende kehast võib muutuda jääks ning konn tekib ikkagi kevadise sula ajal, olles valmis jätkama normaalset tegevust. Mõnede teadlaste arvates hoiab konna rakkudes kõrge glükoosisisaldus neid elus kogu selle külmumisprotsessi vältel.