Sisu
Kui lind lendab, on seda vaadata hämmastav. See, kuidas nad lendavad, õhu kaudu libisevad ja kerge vaevaga maanduvad, on väga intrigeeriv. Linnud on ainsad loomad, kellel on suled, ja mitte kõik linnud ei lenda. Võite linde leida peaaegu kõikjalt ja mõne inimese arvates teevad linnud suurepäraseid lemmikloomi.
Aves
Linnud on ainsad loomad, kellel on suled ja kes kuuluvad teaduslikku klassi nimega Aves. Linnu suled aitavad neil erinevates kliimates lennata ning sooja või jahedana püsida. Linnud on soojaverelised munarakulised loomad, kellel on selgroolülid või selgroog. Need erinevad imetajatest, kuna nad munevad kõva koorega mune ja neil on suled. Linnul on neli jäseme - kaks tiiba - koos nokaga ja hammasteta. Veebisaidi "Kus linnas" andmetel elab umbes 10 000 lindu või erinevat liiki linde.
Suurus
Lindu skeleti süsteem on väga kerge, kuid tugev, mis aitab linnul lennata. Mõned linnud on väga väikesed, väikseim neist on mesilaste kolibri. Veebisaidi "Kids Konnect" andmetel on mesilaste koolibri pikkus 2 tolli. Suurim lind on jaanalind, mis võib olla sama pikk kui 9 jalga. Linnud on kahejalgsed loomad, mis tähendab, et neil on kaks jalga, mida nad kasutavad kõndimiseks, hüppamiseks või jooksmiseks.
Tiivad
Kõik linnud ei kasuta oma tiibu lendamiseks. Võite olla üllatunud, kui leiate, et leidub mitu, mis vaevalt üldse oma tiibu lendudeks kasutab, näiteks otsrich, kiivi ja emu. Pingviinidel on suled ja tiivad ning nad ei kasuta oma tiibu lendamiseks, vaid selleks, et ujuda ja vees liikuda. On ka muid linnuliike, kes ei kasuta oma tiibu sageli või pikkade vahemaade taha lendamiseks, näiteks paabulinnud ja teekäpad.
Suhtlus
Kui linnud suhtlevad, kasutavad nad laule ja kõnesid. Need laulud ja kõned on iga linnu jaoks erilised ja tähendavad erinevaid asju. Linnud on sotsiaalsed loomad ja neile meeldib koos töötada ning nad kaitsevad ja tegutsevad koos. Lind võib oma keha kasutada ka suhtlemiseks, nagu on näha paaritumistantsudes.
Beaks
Linnu nokk ehk arve on lindude toitumisest erinev. Kui lind on lihasööja või rästik, näiteks kiilakas, on neil teravam kõverjooneline nokk, mida kasutatakse liha rebimiseks loomalt, keda nad söövad. Vee peal elavatel lindudel, nagu pardid ja luiged, on lamedad ümarad arved, mis aitavad neil juurduda sood ja taimede pehmet mulda. Putukaid, näiteks varblasi söövatel lindudel on lühikesed teravad nokkad, mis aitavad neil vead maapinnalt või puudelt välja tõmmata.
Naljakas fakt
Veebisaidi "Kus linnas" andmetel on flamingod roosad, kuna krevetid on nende dieedi peamine koostisosa. Ja flamingod söövad peaga tagurpidi, et liigne vesi suust ära tõmmata.