Sisu
Avastamaks, kuidas temperatuur mõjutab vedeliku tihedust, kasutage ühte kahest meetodist sõltuvalt vedelikust, mida soovite mõõta. Gaaside puhul kasutage ideaalse gaasi seaduse kohandust, mis ümberkirjutamisel pakub temperatuuri ja rõhu põhjal tiheduse võrrandit. Muude vedelike, näiteks vee või alkoholi puhul peate kasutama rohkem teavet, et leida nende tihedus erinevatel temperatuuridel. Kui teil on kogu arvutamiseks vajalik teave, võtab selle lahendamine pisut aega.
Leidke vedelike tihedus
Lahutage lõplik temperatuur Celsiuse kraadides esialgsest temperatuurist Celsiuse kraadides. Näiteks lõpptemperatuur 20 kraadi C ja algtemperatuur 30 kraadi Celsiuse järgi annavad erinevuse: 30 kraadi C - 20 kraadi C = 10 kraadi C.
Korrutage see temperatuurierinevus mõõdetava aine temperatuuri mahu temperatuuri laienemise koefitsiendiga ja lisage sellele numbrile üks. Vee jaoks kasutage selle mahulist temperatuuri paisumistegurit (0,0002 m3 / m3 kraadi C) ja korrutage see temperatuuride erinevusega, mis selles näites on 10 kraadi C. Töötage välja 0,0002 x 10 = 0,002. Lisage sellele numbrile üks, et saada: 1 + 0,002 = 1,002.
Jagage vedeliku algtihedus selle arvuga, et saada lõplik tihedus uuel temperatuuril. Kui vee algtihedus oli 1000 kg / m3, jagage see lõpliku tiheduse leidmiseks 1,002-ga: 1000 ÷ 1,002 = 998 kg / m3.
Leidke gaaside tihedus
Celsiuse kraadide lisamiseks lisage 273,15, et leida kraadides Kelvin. Näiteks temperatuur 10 kraadi C = 10 + 273,15 = 283,15 Kelvini
Korrutage temperatuur Kelvinis gaasikonstandiga. Kuivas õhus gaasikonstandiga 287,05 J koo 283,15 x 287,05 = 81278,21.
Jagage see arv paskalites mõõdetud voolurõhuga, et leida tihedus kg / m3. Näiteks kui teie rõhk on 10 000 Pascaali, siis töötage välja 81278,21 ÷ 10 000 = 0,813 kg / m3.