Sisu
Maa on umbes 70 protsenti vett ja peaaegu kogu see, 96 protsenti, on ookeanivesi. Igapäevaseks eluks vajalik vesi tuleb aga väiksematest mageveekogudest, näiteks jõgedest ja järvedest. Veekogude klassifikatsiooni on mitu, mõned neist on selgete erinevustega ja mõned üksteisega tihedalt seotud.
Väikseimad kehad
Ojad, ojad ja ojad hõlmavad väikseimaid veekogusid. Ojad ja ojad voolavad maapinnast, ojad võivad aga maa alla voolata. Ojad ja ojad võivad voolata suurematesse veekogudesse ning ojad voolavad sageli jõgedesse.
Lahe
Laht on osaliselt maatükkidega piiratud; Mehhiko laht on hea visuaalne näide lahe määratlusest. Laht on suur ala, kuhu vesi merre või ookeani voolab. Samuti on lahel või abajal samad täpsed omadused kui lahel, kuid see on palju väiksem.
Jõgi
Jõgi on suur veekogus, mis voolab ühes suunas ja selle maht võib sademete määraga dramaatiliselt muutuda. Sageli voolab jõgi teise suuremasse veekogusse, näiteks järve.
Järv
Järv on suur veekogus, mis on täielikult ümbritsetud maaga. Vesi seisab või liigub aeglaselt ja pärineb peamiselt allikatest ja jõgedest, maapinna äravoolust, sademetest ning lume ja jää sulamisest.
Meri
Sarnaselt järvele on meri ka suur veekogum, mis on ümbritsetud maismaast, kuid see võib ühenduda ka mõne teise veekoguga. Merevesi on segu 96,5 protsendist veest ja 2,5 protsendist sooladest koos väikestes kogustes osakeste ja gaasidega.
Ookean
Arvatakse, et suurim veekogu, ookean, millel pole piire. Ookeanid on Maal kõige lahkemad veekogud, hõlmates 70 protsenti Maa pinnast. Ookeanid sisaldavad ka merevett või laiemalt tuntud kui soolavett.