Sisu
Näitajad on suured orgaanilised molekulid, mida keemias kasutatakse aine pH määramiseks. Need muutuvad erinevat värvi, sõltuvalt sellest, kas neid lisatakse happele, alusele (tuntud ka kui leelisele) või neutraalsele ainele. Enamik näitajaid on nõrgad happed ja reageerivad vesinikuioonide kontsentratsiooni muutustele.
Lakmus
Kõigist indikaatoritest on kõige tavalisem lakmuspaber. Lakmuspaber töötab absorbeerides lahuseid ja muutes värvi vastavalt nende suhtelisele pH-le. Kui pH on alla 4,5, muutub paber punaseks. Üle pH 8,2 muutub paber siniseks. Seetõttu näitavad sügavad punased ja sügavad sinised lahused vastavalt tugevalt happelisi ja tugevalt leeliselisi lahuseid. Lakmuspaber muutub neutraalse lahusega kokkupuutel lillaks. Lakmus ise on nõrk hape.
Fenoolftaleiin
Fenoolftaleiin on värvitu nõrk hape, mida kasutatakse tavaliselt tiitrimiskatsetes indikaatorina, et anda märku hapete ja aluste vaheliste reaktsioonide lõppemisest. Vees eraldub see roosade anioonide moodustamiseks. Kui fenoolftaleiini segatakse happega, pole anioonide kontsentratsioon piisavalt kõrge, et roosa värv oleks vaadeldav, seega jääb lahus selgeks. Leelisega segamisel muutub anioonide kontsentratsioon piisavaks, et nende roosa värv oleks vaadeldav.
Bromotümool sinine
Bromotümoolsinist kasutatakse kõige sagedamini nõrkade hapete ja aluste indikaatorina, kuna see on kõige tõhusam ainete jaoks, mille pH on 6–7,6, kui värvimuutus on kõige selgem. Bromotümoolsinine on happega segamisel kollane ja aluse või neutraalse ainega segamisel sinine. Seda kasutatakse sageli kalapaakide ja basseinide pH säilitamiseks.
Universaalne indikaator
Universaalne indikaator on indikaatorite segu sisaldav lahendus. See tagab järkjärgulise värvimuutuse laiemas pH vahemikus, kui üksikud indikaatorid võimaldaksid. Lahuse ligikaudse pH saab kindlaks teha, kui lisada sellele mõni tilk universaalset indikaatorit. Punane tähistab happelist lahust; lilla viitab sellele, et see on leelis; kollane / roheline värv tähendab aga looduslikku pH-d.