Sisu
Inimese käe anatoomia sarnaneb tihedalt teiste primaatidega ja vähemal määral teiste imetajatega. Eripäraks on pöial, kuid teised sõrmed on anatoomiliselt väga sarnased. Koos on need valmistatud sarnastest luudest, liigestest, närvidest, nahast ja muust olulisest koest.
Karpaalluud
Randmeluu luuosad on küünarvarrede ja sõrmede metakarpide vahelised vaheseinad. Seal on kaheksa eraldi karpaalluu, mis on paigutatud kahte väga ebakorrapärasesse ritta. Alumine rida ühendub käsivarre raadiuse ja haavandiga ning see on ülemine rida, kust sõrmed ulatuvad.
Sõrme luud
Neli peamist sõrme sisaldavad metakarpalisi luid, mis moodustavad suurema osa käest ja ulatuvad kuni sõrmenukkideni, ning phalange, mis moodustavad tegelikke sõrmi. Need phalanges koosneb kolmest luust. Proksimaalne phalanx on sõrmkäpa ja sõrme esimese liigendi vaheline luu. Keskmine phalanx ulatub esimese ja teise liigese vahele. Distaalne phalanx on luu sõrme kõige tipus.
Pöidlaluud
Pöial on väga sarnane teiste sõrmedega, välja arvatud see, et sellel puudub keskmine phalanx täielikult. Selle asemel sisaldab see metakarpal, proksimaalset phalanx ja distaalset phalanx. Seetõttu on pöidlal kolme asemel kaks liigest. Puudub keskmise ja distaalse lihase vaheline liiges.
Liigendid
Peamiste sõrmede kolm liigest on metakarpofalangeaalliiges ehk sõrmed ja kaks interfalangiaalset liigest: distaalne ja proksimaalne. Need liigesed on condyloid, mis tähendab, et ühe luu ümar pind sobib teise elliptilise õõnsusega. Pöidlal on ka interfalangiaalne liiges, kuid sellel on sõrmeotsal karpometakarpaalne liiges, mis võimaldab sellel tugevat edasi-tagasi liikumist ja küljelt küljele.
Muu kude
Mitu kõõlust, näiteks flexor digitorum superficialis ja profondus, ühendavad luud lihaseid. Naha ja luude vahel on ka digitaalsed närvid ja arterid, kus rasv padjad sõrmedele surub. Sõrmede lõpus on eponchium ehk küünenahad, küünteplaati ümbritsev naha paksenev kiht.