Sisu
Maa kui terviku koosseisu arutamisel jaotavad geoloogid kontseptuaalselt Maa mitmeks kihiks. Üks neist kihtidest on koorik, mis on planeedi äärepoolseim osa. Litosfäär ei ole individuaalne kiht, vaid pigem tsoon, mis koosneb kahest Maa kihist, mille hulka kuulub ka koorik.
Maakera kihid
Maa koosneb kolmest kihist: maakoor, vahevöö ja tuum. Tuum, sisemine kiht, on rikas rauarikkusega ja väga tihe. Seda saab veelgi jagada sisemiseks ja välimiseks südamikuks. Vahevöö on Maa vahekiht ja seda saab jagada sisemiseks ja väliseks vahevööks. Suurem osa vahevööst on paks vedelik, mis liigub hoovustes, kuid välimise mantli kõige välimine osa on tahke. See osa ja tahke koorik moodustavad litosfääri.
Vahevöö ja litosfäär
Vahevöö koosneb sulakivist, mida nimetatakse magmaks. See magma ringleb vooludes, mis on määratud raskemate mineraalide jahutamisel ja vajumisel ning kergemate mineraalide kuumutamisel ja tõusmisel. Kogu vahevöö, välja arvatud kõige ülemine osa, on osa astenosfäärist, mis viitab sisemise Maa vedelale tsoonile. Vahevöö ülemine osa moodustab litosfääri alumise osa. Keskmiselt on see 30 kilomeetrit paks, kuid selle paksus sõltub selle litosfääri osa vanusest ning temperatuurist ja rõhust. Vahevöö koosneb suures osas raskest ultramafilisest kivimist nagu oliviin.
Maakoor ja litosfäär
Maakoor moodustab litosfääri ülemise osa. See koosneb vahevööst ja südamikust kergematest materjalidest, koosnedes peamiselt mafi ja felsikivimitest nagu graniit. Ehkki see on kõige õhem kiht, mille paksus on vaid 60–70 kilomeetrit, moodustab see suurema osa litosfäärist ja on Maa osa, mis toetab elu. Kooripinda kujundavad litosfääri omadused, mis põhjustavad moodustisi nagu mäed ja rikkejooned. Mandreid moodustav kooriku osa on moodustatud kergematest mineraalidest kui ookeani põhja moodustav kooriku osa.
Litosfääri tähtsus
Erinevalt Maa kihtidest ei määratle litosfäär mitte koostist, vaid käitumist. Litosfäär on vähemalt vedela astenosfääri suhtes külm ja tahke. See hõljub vabalt ülemise vahevöö vedela magma peal ja jaguneb eraldatud osadeks, mida nimetatakse tektoonilisteks plaatideks. Litosfääri paksus võib olla erinev, vanemad osad on paksemad, kuid see kipub keskmiselt olema 100 kilomeetrit. Litosfääri noored osad moodustatakse ühe tektoonilise plaadi allapoole liikumise ja sulamise teel teise all subduktsioonivööndina tuntud piiril. Need tektooniliste plaatide vahelised piirid mõjutavad põhjalikult maapinna kuju. Pikisuunas liikuvat piiri nimetatakse teisendusvealiiniks ja see põhjustab maavärinaid. Vulkaaniline aktiivsus toimub subduktsioonitsoonides ja moodustab mandri maismaad, samal ajal kui erinevad piirid põhjustavad ookeani põhja moodustavat magma ülesvoolu.