Sisu
Selle päikesesüsteemi kaheksa planeeti - mille Pluuto on Rahvusvahelise Astronoomide Liidu poolt ametlikult ümber kääbusplaneedi staatusele viidud - võib jagada väiksemateks maapealseteks planeetideks - Merkuuri, Veenuse, Maa ja Marsi jaoks ning suuremateks gaasiplaneetideks Jupiteri, Saturni, Uraani ja Neptuuni. Ehkki igal suuremal planeedil on unikaalsed omadused, on neil üksteisega mitmeid sarnaseid jooni.
Asukoht
Gaasihiiglasi nimetatakse mõnikord välimisteks planeetideks, kuna need tiirlevad Päikesest kaugemal kui maapealsed siseplaneedid. Päikesesüsteemi vahemaade ühiseks mõõtühikuks on astronoomiline ühik (AU), mille keskmine kaugus Maa ja päikese vahel on üks AU. Jupiter on suurematest planeetidest lähim Päikesele, mis tiirleb 5 AU-st ehk viis korda kaugemal Päikesest kui Maa. Kauge Neptuun tiirleb Päikesest 30 AU kaugusel, mis tähendab Päikesest ilmatu 2,8 miljonit miili.
Missa ja maht
Suuremad planeedid on märkimisväärselt massiivsemad ja suurema mahuga kui siseplaneedid. Suuremate planeetide mass ulatub Uraanist 15 korda massiivsemalt kui Maast kuni Jupiterini, massiga rohkem kui 300 korda kui Maal. Nende planeetide ruumalad ulatuvad Neptuuni 58-kordsest maast kuni üle 1300-kordse Maa ruumalani Jupiteri jaoks. Gaasihiiglased on aga kaugelt vähem tihedad kui Maa või muud siseplaneedid.
Koostis
Selle päikesesüsteemi suuremad planeedid on gaasihiiglased, mis koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist. Heeliumi ja vesiniku protsent erineb planeetide vahel ning metaani olemasolu Uraanis ja Neptuunis annab nende sinaka tooni. Nende paksest keskkonnast kudevad võimsad tormid, näiteks Jupiters Great Red Spot ja Neptunes Great Dark Spot. Tuule kiirus: 100 mph.
Kuud
Kõigil suurematel planeetidel on arvukalt kuusid. Vähemalt 50 kuud Jupiteri orbiiti, 53 Saturni ümber, 27 Uraani ja 13 Neptuuni jaoks. Need kuud on oma omaduste poolest väga erinevad. Jupiters moon Lo on Päikesesüsteemi kõige vulkaanilisemalt aktiivne koht ja Ganymede on suurem kui Merkuur. Laupäevakuu Titanil on atmosfäär, mis ulatub oma pinnast kaugemale kui Maa atmosfäär. Uranus Miranda kanjonid asuvad Suurest kanjonist sügavamal ja Neptunes Triton kulutab jää vulkaanide vedelat lämmastikku ja metaani.
Helisüsteemid
Saturnist ringjoonelised peened rõngasrõngad muudavad selle suurematest planeetidest üheks paremini äratuntavaks. Kõigil suurematel planeetidel on aga rõngasüsteemid, ehkki vähem vaatemängulised kui laupäevad.