Troopiliste vihmametsade raadamisest põhjustatud keskkonnaprobleemid

Posted on
Autor: Louise Ward
Loomise Kuupäev: 3 Veebruar 2021
Värskenduse Kuupäev: 18 Mai 2024
Anonim
Troopiliste vihmametsade raadamisest põhjustatud keskkonnaprobleemid - Teadus
Troopiliste vihmametsade raadamisest põhjustatud keskkonnaprobleemid - Teadus

Sisu

Rahvusvaheline teadusringkond on juba aastaid teadnud raadamise negatiivsetest mõjudest ning Brasiilia, üks enim mõjutatud riike, otsustas seda 2004. aastal ohjeldada. Hoolimata nendest jõupingutustest on raadamise määr kiirenenud. 2016. aastal ületas selle riigi raadamise määr 29 protsenti eelmisel aastal registreeritud määra. Varem oli määr aasta-aastalt tõusnud keskmiselt 24 protsenti.


Brasiilias asub Amazonase jõgikond ja selle vihmametsad, kuid see pole kaugeltki ainus raadamisprobleemidega riik. Honduras on kaotanud poole oma metsakattest ja Nigeeria on maha raiunud kõik puud, välja arvatud 10 protsenti. Filipiinid, Ghana, Indoneesia ja Nepal on paljude teiste riikide hulgas, kus on ohtlikult raiutud. Puid raiutakse peamiselt veisepartiide ja väikese põllumajanduse jaoks, kuid metsaraie on paljudes kohtades endiselt oluline majandustegevus. Lisaks nõuavad metsatulekahjud igal aastal miljardeid puid. 2016. aastal moodustasid nad metsakate kaotuse, mis oli võrdne Uus-Meremaa pindalaga.

Raadamise tagajärjed on märkimisväärsed mitte ainult puid kaotavate riikide jaoks, vaid ka kogu maailma üldsusele. Nende hulka kuuluvad loomade ja inimeste elupaikade kadumine, pinnase erosioon, kuivem õhk ja soojem planeet.

Millist ökoloogilist probleemi võib viia raadamine?

Puud on oluline süsiniku neeldaja. Üks puu suudab aastas absorbeerida 48 naela süsinikdioksiidi. See filtreerib õhku ka muude saasteainete absorbeerimise teel. Kui puu on kadunud, jääb fotosünteesiks kasutatud süsinikdioksiid kas atmosfääri või imendub ookeanidesse, mis muutuvad üha happelisemaks ja suudavad vähem absorbeerida. Süsinikdioksiid on kasvuhoonegaas. See aitab atmosfääris luua "lagi", mis takistab maasoojuse hajutamist kosmosesse. Teisisõnu, raadamine viib otseselt globaalse soojenemiseni, mis on üks tõsisemaid ökoloogilisi probleeme, millega tänapäeva inimkond silmitsi seisab.


Puude kaotus aitab kaasa massilisele väljasuremisele

Iga päev väljasureb umbes tosin erinevat liiki ja teadlased ennustavad, et 21. sajandi keskpaigaks võib 30–50 protsenti kõigist liikidest väljasurnud olla. See on veel üks raadamise hävitav mõju. Puude raiumine eemaldab puudest elavate loomade, lindude ja putukate elupaika ning globaalse soojenemise, millele metsade hävitamine kaasa aitab, tapavad kalad ja kahepaiksed, aga ka muud elukad. Elupaiga kaotamine tekitab ka sotsiaalseid probleeme metsas elavatele inimestele, kes peavad kolima asustatud aladele.

Raadamine muudab õhu kuivaks ja soodustab pinnase erosiooni

Kõik teavad, et puud loovad varju ja õhk puu ümber kipub olema jahedam. See on osaliselt tingitud asjaolust, et puu laseb vett atmosfääri. Kui puu on kadunud, on ümbritsev õhk kuivem ja kuumem. See raskendab veest ja puude varjust sõltuvate lehestike ja taimede ellujäämist.


Puujuured aitavad mulda siduda ja takistavad selle ärapesemist. Kui juuri ei ole enam, võib pinnase erosioon muutuda äärmuslikuks, eriti tugevate vihmahoogude ajal. Katastroofilised maalihked võivad maju tasandada ning suured pinnase nihked võivad muuta maa kasutamiskõlbmatuks nii ehituseks kui ka põllumajanduseks.