Sisu
Keskkonnakaitseagentuuri andmetel tähendab "happevihm" niiske ja kuiva sadestumist maa peal, mis sisaldab normist suuremas koguses mürgiseid gaase. Veeringlus hõlmab vee ringlust maapinnal, selle kohal ja all. Happevihmad sisenevad veeringlusse nii märja kui ka kuiva sadestuse kaudu.
Kirjeldus
Vesi maapinnast aurustub atmosfääri, kus see kondenseerub ja sadestub vihma, lume, udu või veeauruna ning naaseb seega maapinnale. Fossiilsete kütuste põletamisel tekkiva õhusaaste tagajärjel on atmosfääris suurenenud dilämmastikoksiidi ja vääveldioksiidi sisaldus. Veekogukonnad neelavad neid gaase veeringluse erinevatel etappidel, näiteks aurustumisel, sadestumisel ja kondenseerumisel.
Aurustumine
Fossiilsete kütuste põletamisel tekkiv suits seguneb veeauruga (mis moodustub veest aurustumisel merest, jõgedest või järvedest) ja satub pilve. See põhjustab happelist vihma.
Sademeid
Väävel- või dilämmastikoksiidi sisaldavaid veeaurusid sisaldavad pilved põhjustavad sademete tekkimisel maa peal happelist vihma. See happevihm võib kahjustada taimi, värvi, ehitisi ja kivimeid.
Kondensatsioon
Atmosfääri jääv veeaur naaseb pinnasesse kondensatsiooniprotsessi käigus veepiiskadena. Veeaurude poolt absorbeeritud sulfaadid ja nitraadid võivad selle protsessi käigus pöörduda tagasi veeringlusse.
Sadestumine
See on protsess, milles suitsuosakesed kleepuvad kuiva sadestumise kaudu hoonetesse, kodudesse, autodesse ja puudesse. Need sadestunud osakesed pesevad neilt pindadelt vihma poolt ja satuvad lõpuks tagasi veeringlusesse.