Sisu
Maailma ookeanid katavad enam kui 71 protsenti maapinnast, kuid inimesed on sellest uurinud vaid umbes viis protsenti. Inimene on sajandeid otsinud imesid, mis lebavad ookeani põhjas. Ookeanipõhja kohta on palju hämmastavaid ja lõbusaid fakte, mida te ehk ei tea.
Veealused linnad
Aleksander Suure asutatud suur marmorist valmistatud Egiptuse tsivilisatsioon Alexandria asub mitte liiga kaugel veepinna all, vaid mõne kvartali kaugusel Alexandra sadamast. Kunagi uimastatud linna peetakse tsunamide, normaalse aeglase vajumise ja maavärinate kombinatsiooni ohvriks, mille tagajärjel linn vajus merepinnast madalamale ja sai osaks ookeanipõhja maastikust. Loodusloomuuseumi Riikliku Muuseumi (NMNH) linnade veealuse projekti raames uuritakse Aleksandriat ja teisi Kreekas asuvaid veealuseid linnu, näiteks Herakleion ja Kanopus, et mõista, miks nad vee alla maeti. Sellised uuringud aitavad loodetavasti inimestel teada saada, kuidas kaitsta oma tänapäevaseid madalaid linnu nagu Veneetsia ja New Orleans.
Uued eluvormid ookeanipõhjal
California ülikooli Smithsoniani loodusloomuuseumi andmetel avastasid Santa Cruzi teadlased keeruka bioloogilise kogukonna, kes elab ookeanipõhja poorsete basaltkivimite all. Need ainulaadsed mikroobid ei vaja oma energia säilitamiseks päikest. Nende energia tuleb päikesevalguse asemel keemilisest reaktsioonist, mida nimetatakse kemosünteesiks. See avastus ei ava mitte ainult uksi täiesti uuele mõtteviisile mikrobioloogidele, vaid ka astrobioloogidele. Selle eluvormi avastamine paneb teadlasi mõtlema, kus mujal nad võiksid Päikesesüsteemis elu leida.
Maa kõrgeim mägi
Kui küsida, mis on maakera kõrgeim mägi, ütleksid enamik inimesi, et see on Mount Everest Nepalis. Nad eksiksid. On tõsi, et Everesti mägi on kõrgeim merepinnast kõrgem mägi, kuid Maa kõrgeimal mäel on alus, mis peidab end Vaikse ookeani vete all. Hawaiil asuv Mauna Kea on oma ookeanipõhja baasist kuni kuue miili kõrguse tipuni umbes 2 miili kõrgusel veepinnast.
Veealused robotid
Teadlaste eeliseks on nüüd tehnoloogia rakendamine ja selleks, et ookeani põhja puhastada ja laevavrakke uurida, kasutatakse spetsiaalselt selleks mõeldud roboteid. Robotid suudavad sukelduda kuni 6000 meetrit veepinnast madalamale. Enne nende autonoomsete kaugjuhitavate robotite loomist jäeti paljud laevavrakid uurimata ja avastamata, kuna inimsukeldujad lihtsalt ei saa nii sügavale sukelduda.