Sisu
Võlakirja järjekord viitab kahe aatomi vahel olevate keemiliste sidemete arvule ja sideme stabiilsusele. Võlakirjad klassifitseeritakse ühe-, kahe- või kolmekordseteks. Näiteks kobediatomiitne lämmastik (N2) omab kahe aatomi vahel kolmiksidet (N≡N), atsetüleeni (C2H2) sideme järjekord kahe süsinikuaatomi vahel on kolm ning süsinikuaatomite ja vesinikuaatomite vahel on üksiksidemed (H – C≡C – H).
Võlakirja pikkus on pöördvõrdeline võlakirja järjekorraga. See on intuitiivne; kolmikside on tugevam kui kaksikside, seega on aatomid sellises paigutuses lähemal kui kaks kaksiksidemega ühendatud aatomit, mis on omakorda eraldatud väiksema vahemaaga kui ainsasideme aatomid.
Tervete molekulide võlakirjade tellimus
Sidemete järjekord analüütilises keemias viitab tavaliselt kogu molekuli sidemete järjekorrale, mitte ainult üksikutele sidemetele.
Selle koguse arvutamiseks kasutatakse lihtsat valemit: liitke kogu võlakirjade arv, lugedes 1 üksiksideme, 2 kaksiksideme ja 3 kolmiksideme jaoks ning jagage aatomite vahelise sideme rühmade koguarvuga _._ Sageli annab see terve arvu, kuid mitte alati. Võlakirjade järjekorda võib pidada molekulide sidemete keskmise tugevuse ligikaudseks mõõtmiseks.
Võlakirjade järjestuse arvutamise näited
Molekulaarne vesinik (H2) struktuur on H – H. Seal on üks üksikside ja kokku üks võlakirjarühm, seega on võlakirjade järjekord lihtsalt 1.
Atsetüleen (C2H2), nagu märgitud, on molekulaarstruktuuriga H – C≡C – H. Võlakirjade koguarv on 1 + 3 + 1 = 5 ja võlakirjagruppide koguarv on 3 (kaks üksiksidet ja kolmikside). Atsetüleeni sidemejärjestus on seega 5 ÷ 3 või 1,67.
Nitraatioon (NO3-) on üks kahekordne lämmastiku-hapniku side ja kaks üksikut lämmastiku-hapniku sidet kokku 4 sideme kohta, mis on jaotatud kolme sideme rühma vahel. Nitraadi sidemejärjestus on seega 4 ÷ 3 või 1,33.