Sisu
Kuu gravitatsiooniline tõmme Maa peal põhjustab ookeanide veetaseme ühtlast ja prognoositavat tõusu ja langust. Punkt, kus veetase konkreetses asukohas jõuab kõrgeimasse punkti, on tõusulaine. Seevastu madalaim veetase konkreetses kohas on loodete tõus.
Kuu efekt
Kuul on ookeanide loodetele kõige suurem mõju tugeva gravitatsioonilise tõmbe tõttu. Kõrgustõusud esinevad Kuule kõige lähemal ja kõige kaugemal asuvates kohtades. Madalseisundid esinevad Kuu suhtes 90-kraadise nurga all. Loodete tsüklid on sama pikad kui kuu päeval, 24 tundi ja 50 minutit. Selle aja jooksul kogeb enamus kohti kahte tõusulainet, kui asukoht on Kuule lähedal ja kaugel, ning kahte mõõnaaega.
Kevadised looded
Samuti on päikesel Maa peal gravitatsiooniline tõmme. See tõmme mõjutab kõige tugevamalt loodete ilmumist uute ja täiskuudega, kui Maa, Kuu ja Päike on joondatud. Kui need kolm keha on joondatud, põhjustavad need kevadisi mõõna. Kevadiste loodete ajal on loodete temperatuurid normist palju madalamad ja loodete tõusud tavalisest palju kõrgemad.
Loodetsüklite tüübid
Enamikul ookeanipiirkondadest, sealhulgas USA idarannikul, on kaks mõõna ja kaks tõusulainet, mille kõrgus päevas on umbes võrdne. Teadlased nimetavad seda mustrit kui poolajalisi loodeid. Kahe madala loode ja kahe erineva kõrgusega loodete asukohad järgivad mudelit, mida nimetatakse segapäevikute loodeteks. USA läänerannikul on segatud poolpäevaseid loodeid. Teistes kohtades, näiteks Mehhiko lahes, on päevas ainult üks tõus ja mõõn, mida nimetatakse ööpäevaseks loodeks.
Loodete vahemikud
Riiklik ookeani- ja atmosfääriamet on koostanud loetelu paikadest, kus on kõige suurem varieerumine loodete ja loodete vahel. Kaheksa kohta Fundy lahes, Nova Scotias ja New Brunswicki, on selle nimekirja kümnes kõige populaarsemas kohas. Nendes kohtades on mõõna ja mõõna ajal veetase erinev rohkem kui 30 jalga. Võrdluseks - keskmine vahemik Mt. Mõnus istutus Lõuna-Carolinas on vähem kui 2 jalga.