Sisu
Microban on antimikroobse toimeaine triklosaani registreeritud kaubamärk. Triklosaani kasutatakse paljudes majapidamis- ja isikliku hügieeni toodetes. Nende hulka kuuluvad puhastusvahendid, hambapasta, seep, suuvesi, raseerimiskreemid ja deodorandid. Seda võib leida ka plasttoodetest, näiteks köögitarvetest ja mänguasjadest. Triklosaan pestakse kanalisatsiooni kanalisatsiooni. Reoveepuhasti juurest jõuab see veeökosüsteemidesse, joogivette ja pinnasesse, mida väetatakse töödeldud reoveesetetega, mida nimetatakse ka "biosolideks".
Veeorganismid
Triklosaani mõju veeökosüsteemidele on hästi uuritud. On tõestatud, et triklosaan pärsib veetaimede kasvu, paljunemist ja fotosünteesi. Teadaolevad mõjud veeloomadele hõlmavad surma, kasvu pärssimist, piiratud liikumisvõimet ja madalat viljakust. Veeloomade vastuvõtlikkus triklosaanile varieerub liikide, vanuse ning kokkupuute intensiivsuse ja pikkuse järgi. Noored kalad on triklosaani suhtes tundlikumad kui küpsed kalad, sama kehtib ka Aafrika küünistega konnade kohta. Mitme päeva jooksul toimuva triklosaani madala kontsentratsiooniga kokkupuutel võib olla sama mõju kui 24 tunni jooksul toimuva kõrge kontsentratsiooni korral. On tõestatud, et triklosaan koguneb kalakehadesse - seda protsessi nimetatakse bioakumulatsiooniks - ja see võib potentsiaalselt liikuda toiduahelas üles maapealsete kiskjate, näiteks inimeste ja kotkaste juurde. Bioakumulatsioon tõstab toksiini kontsentratsiooni keskkonnas, suurendades tõenäosust, et organismid puutuvad kokku suure doosiga.
Maapealsed organismid
Mitmed uuringud on näidanud, et triklosaan võib olla toksiline mulla mikroobidele, vihmaussidele ja mitmele õistaimede liigile. See on tõsine probleem, kuna need organismid aitavad kaasa olulistele ökoloogilistele protsessidele, nagu orgaaniliste ainete lagunemine, pinnase aeratsioon, gaasivahetus ja toitainete ringlussevõtt. Lisaks on tõestatud, et triklosaan koguneb vihmausside ja tigude kudedesse. Mõlemad loomad on oluliseks toiduallikaks paljudele linnu- ja imetajaliikidele ning on seega viis, mille kaudu triklosaan saab liikuda läbi toiduahela. Triklosaan ei näi imetajatele surmav, kuid see on seotud muudetud sperma tootmisega rottidel ja närvisüsteemi depressiooniga hiirtel.
Biosoliidid ja toksilisus
2011. aasta märtsi väljaandes “Keskkonnatoksikoloogia ja keemia” avaldatud uuringu tulemused viitavad sellele, et triklosaani kasutamisel biosoolse väetise osana väheneb kahjustus mullaorganismidele. Uuringus kontrolliti mullas biosoolsete ainetega kombineeritud triklosaani toksilisust vihmausside ja mullabakterite suhtes ning leiti, et kummalgi organismil puudub lühiajaline toime. Autorite arvates seostuvad biosoliidid triklosaaniga, muutes selle keskkonnas vähem kättesaadavaks. On oluline, et biosoolseid aineid pandaks mullale säästlikult, kuna liigne kasutamine võib trikloosani põhjavette sattuda.
Inimese tervis
2012. aasta mai väljaandes „Environmental Science Replution Research” avaldatud ülevaateartiklis triklosaani esinemise ja toksilisuse kohta keskkonnas antakse teada, et triklosaan siseneb tavaliselt inimkehasse siis, kui kasutatakse isikuhooldustooteid või võetakse suuhügieenitarbeid. On olemas mõningaid tõendeid selle kohta, et kokkupuude triklosaaniga põhjustab nahaärritust, kuid uuringutes pole uuritud, kas triklosaan säilib inimkoes või kui see laguneb kehas, tekitades ohtlikke keemilisi kõrvalsaadusi. Laboriuuringud on näidanud, et triklosaan suurendab haigusi põhjustavate bakterite resistentsust teiste antibakteriaalsete ainete, näiteks penitsilliini suhtes. Loomkatsete tulemuste põhjal on tõendeid selle kohta, et triklosaan võib häirida inimese endokriinsüsteemi, põhjustades arengu- ja paljunemisprobleeme.